Avatud noortekeskuste suvi 2020

Maivi Liiskmann

Suve jooksul said noored seada sammud Eesti erienvatesse noortekeskustesse või avalikku ruumi, kus toimetasid noorsootöötajad ja tesed noored ning kus toimus sel suvel palju põnevat. Oodatud olid kõik ning polnud sugugi oluline, kas noor on spordi- või loodushuviline, ega ka see, kas talle meeldib veeta oma aega õues või toas, sest koos noorsootöötajatega sai tegeleda väga erienvate tegevustega. Sai uurida, avastada, ise luua ja algatada, korraldada, aga ka teiste noortega kohtuda ning põnevaid asju kogeda. 

Noortekeskuses on iga noore suvi huvitavam ja sisukam. Eriolukorrast tingituna muutusid oluliseks ideed ja mõtted sellest, kuidas noori taas võimalikult efektiivselt ja kaasavalt tegevustesse tuua. Sellele mõtisklemisele aitasid kaasa veebikohtumised ja arutelud, mida korraldas avatud noortekeskuste katusorganisatsioon Eesti ANK. 

 

Suvel korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Noorsootöö Keskus (nüüd Haridus- ja Noorteamet) ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus koos noortekeskuste suvekampaania "Uks on lahti". Selle eesmärk oli jagada sõnumit, et noortekeskuste uksed on lahti ning uksest sisenedes avaneb noorsootöö imeline ja mitmekesine maailm just sellisena nagu noored seda näevad. 

 

Noortekeskuste tegevused olid varasemast enam viidud õue ning iga päev tõi kaasa uusi võimalusi ja ettevõtmisi noorte aja rikastamiseks. Noortel oli palju võimalusi: malevad, laagrid, mobiilsed tegevused rannas ja tänavatel, jne... – kõike seda pakkusid meie noortekeskused üle terve Eesti.

 

Kuigi üritused ja tegevused olid igas keskuses erinevad, oli üks kindel: kui kodus puhkamisest küllalt sai, olid noortekeskuste tegevused täpselt need, mis iga noore suve huvitavamaks ja sisukamaks muutsid. Mõned näited noortekeskuste tegemistest suvel:

Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla korraldas noortele suvekooli, kus veedeti koos sõpradega mõnusalt aega, toimusid meeleolukad ja hasarti tekitavaid ühistegevused ning erinevad võistlusmängud, lisaks veel palju põnevaid ja õpetlikke töötubasid, hea muusika saatel lõkke- ja tantsuõhtud. Vaata pilte! 

 

Tartu Noorsootöö Keskus pakkus lisaks tavapärastele tegevuskohtadele Anne, Ilmatsalu ja Lille noortekeskustes veel mõnusa koha olemiseks Tartu kesklinnas populaarsel Autovabaduse puiesteel. Tartu Noorsootöö pakkus põnevust välinoortekeskuses tegevusprogrammiga. Kus noored said sõpradega aega veeta, aktiivsemalt liigutada, võtta osa sportlikest võistlustest ning panna end proovile erinevate liikumisharjutustega. Lisaks aktiivsetele tegevustele toimus ka loovaid ja rahulikke õpitube ning koolitusi. Korraldati palju ülelinnalisi mänge ja loositi vahvaid auhindu. Tegevuste planeerimisel pöörati palju rõhku ka sellele, et need kaasaksid kõiki noori. Vajaduspõhiselt kaasati viipekeeletõlke ning ala oli ligipääsetav ja kasutajasõbralik ka ratastoolis liikujatele. On suur rõõm tõdeda, et autovabaduse puiestee osutus oodatust menukamaks. 

 

Jõgeva Linna Noortekeskuses leidis aset erinevate vahvate ja käeliste tegevustega meisterduslaager. Suve jooksul õpiti tundma oma kodumaad, külastati Eesti pealinna ja tudengite linna Tartut. Veel toimus noortele Jõgeva valla malevasuvi, kus 42 noort üle valla said tööd teha Tormas, Luual, Altrajal ja Kuremaal. Usinaid töömesilasi ei heiduta kuum ilm ega äkilised sajuhood. 

Sealsed noored ei piirdunud ainult ise külas käimistega vaid ka neil käidi külas. Üheks selliseks külaliseks oli Keerdtrepp, kes viis läbi Kendama töötube ja erinevaid võistlusi.

 

Elva noortekeskuses toimusid erinevad laagrid. „Mustrist välja“ laagris, kus noored mõtlesid mustrist välja, said mõtelda ja tegutseda. Keraamikas kujundasid laagrilised külmvahatehnikas pruunist savist taldrikuid; klaasisulatuses valmisid kiilid, liblikad, ämblikud ja muud toredad taiesed. Saadi tuttavaks klaasinoaga, tehti lõbusat looduskunsti Paisjärve puudele ning ka kokanduse osas olid kõik kolm päeva täis elamusi ja katsetusi. 

 

„Mina, loodus ja muusika“ laagris, saadi kus kolme päeva jooksul rohkem sõbraks iseenda ja kaaslastega, looduse ja muusikaga. Laagri “Suvi ja fantaasia” osalejad said rakendada oma fantaasiat ja loovust nii muusikaliselt improviseerides pillimängus kui ka loovates kunstilistes tegevustes. Kaunistati lillepotti lilleseade tarbeks, rakendades põnevaid värvilahendusi ja ideid. Lisaks loodi kivikestest, puuokstest ja käbidest fantaasiarikkaid dekoorelemente. Osalejad said oma fantaasiat kasutades endale ise lõunaeinet valmistada ja seda loomingut pildistada – näiteks kujundati viinerist ja lehttainast erinevaid vahvaid tegelasi ning sinna juurde ka aedviljadest liblikaid ja lilli. Ka puuviljalõike kujundati suure huviga mitmel erineval moel. Muusikatunnis tehti tutvust ksülofoni, kellamängu ja käsikelladega, lapsed õppisid tähemärkide järgi nendel lugusid mängima. Igaüks sai pillil ka oma fantaasialoo mängida, pannes sellele ise pealkirja. Õpiti ära kaks laulu. Laager lõppes väikese esinemiskavaga, millest noored usinalt osa võtsid. Vaata pilte!

 

Need olid vaid mõned näited sellest, kuidas noortekeskused üle Eesti sel suvel toimetasid. 

 

Elva noored on rääkinud:

• Noortekeskusesse on alati tore tulla. Pole vahet, mis päev on või mis päev tuleb. Pole vahet, kuidas sul täna läks, vaid loeb see, et sul oleks noortekeskuses tore.
• Ma olen noortekeskusest saanud väga head ja toetavat tuge. Tänu noorsootööle ja selles kaasalöömisele olen saanud tagasi elu mõtte. Mulle väga meeldib suhelda nende noortega, kellega olen noortekeskuses kohtunud. Noortekeskuses on mu pere ja ma tunnen end seal nagu oleksin kodus. Olen noortekeskusele väga tänulik.
• Noortekeskuses on alati lõbus ning seal töötavad toredad noorsootöötajad, kes aitavad alati. Saan noortekeskusest palju kogemusi nii inimeste vahelise koostöö kui ka noorsootöö kohta. Noortekeskuses saan tuttavaks uute inimestega ning mul on võimalus aidata teisi inimesi.
• Noortekeskuses saab sõpradega aega veeta, saab mängida erinevaid mänge, osaleda erinevatel üritustel ning noortekeskuse kaudu saab teha vabatahtlikku tööd.
• Noortekeskuses saan tegeleda oma hobidega. Lisaks on seal veel nii palju toredaid inimesi. Noortekeskus on üks parimaid kohti.

Oleme õnnelikud ja tänulikud, et igas omavalitsuses on noortele koht, kuhu nad alati on oodatud ja kus avaneb võimalusterohke imedemaa.

Võrgustikutöö noorte ümber

Merlis Pajustik

Umbes aasta aega tagasi olime Tallinnas Eesti ANK üldkogu, kus arutlesime liikmetega noortekeskuste tuleviku üle ja unistasime sellest, mis noortekeskuses võiks olemas olla. Meie lauas üheks sooviks oli see, et noortekeskuse noorsootöötaja iganädalane planeeritud tegevus oleks võrgustikutöö tegemine. Mida see aga noortekeskuse kontekstis tegelikult tähendab? Googlesse "võrgustikutöö" sõna sisse kirjutades tuleb väga palju huvitavaid lugemismaterjale. Reeglina on need huvitavad lugemismaterjalid keskendunud probleemide lahendamisele või juhtumitööle. Võrgustikutööd võib kasutada veel info edastamiseks, ennetustegevuste tegemiseks, muudatuste ellu kutsumiseks ehk lobby tegemiseks või siis arendustegevuse tegemiseks. 

Oluline on mõista, et iga inimene on ümbritsetud erinevate võrgustikega, kellega ta kokku puutub ning kes teda ümbritsevad. OK Arenduskeskuse, "Võrgustikutöö hoolivas kogukonnas" 2015 a väljaandes on välja toodud, et Inimeste ümber on esmane võrgustik, kuhu kuuluvad lähedases kontaktis olevad inimesed: perekond, naabrid, sugulased, sõbrad, lähedasemad kolleegid, kellega suheldakse igapäevaselt ja kes vajadusel tulevad appi. Teisene ehk ametlik võrgustik, mis koosneb erinevatest professionaalidest, kelle osakaal võib lähivõrgustiku tagasitõmbumisel järjest suureneda. See võrgustik luuakse konkreetsete probleemide analüüsimiseks ja neile lahenduste leidmiseks.

U. Bronfenbrenneri sotsiaalökoloogiline süsteemiteooria (Võrgustikutöö hoolivas kogukonnas, OK Arenduskeskuse väljaanne, 2015)

Avatud noorsootöös ja noorsootöös üldse on meie eesmärk luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena ja luua tema ümber arendav keskkond. 

Noorsootöö õpikus (lk 186, Noorsootöö õpik, 2014) on Heidi Paabort kirjutanud, et noortekeskuse roll võrgustikutöös lähtub kolmest peamisest alasuunast:

• Esmalt selgitab noortekeskuse töötaja noorte eelistused ja vajadused, mille alusel saab professionaalne töötaja pakkuda võimalusi huvialadega süvitsi tegelda või aidata leida lahendusi noore isiklikku elu puudutavates küsimustes. Noorsootöötaja roll on siin märgata peale noore elus olevate takistuste ka tema potentsiaali.

• Teiseks on noortekeskus pidevas infovahetuses muude noortega tegelevate asutuste (huvikoolid, haridus- ja kultuuriasutused jt) ja organisatsioonidega (sh noorteühingud, seltsid, seltsingud jt) noorte heaolu puudutavates küsimustes.

• Kolmandaks jälgib noortekeskus noorte heaolu ja aitab lahendada noorte konfliktsituatsioone. Noort puudutava ohu või konfliktsituatsiooni korral kaasab noortekeskuse personal teisi võrgustikupartnereid, sekkub või teavitab vastavate ametkondade spetsialiste ja lapsevanemaid. Noortekeskus selgitab sealjuures noore isikliku vastutuse osatähtsust

Arvan, et ükski mudel või teooria ei ütle meile, kuidas täpselt me peame noortekeskuses noorsootööd tegema ja koos noorega tema soove ja vajadusi lahendama. Mudelid ja teooria annavad meile lähtekoha, millest alustada olukorra lahendamist. Võrgustik aitab näha antud olukorda erinevate vaatenurkade alt ning anda mõtteid, kuidas olukorda lahendada. Arvestada tuleb, et iga noor on täiesti erinev indiviid, kes kuulub küll mõnda kindlasse subgruppi (tõukeratturid, rulatajad, jõusaalis käiad, aktivistid,xboxi mängijad jne), kuid iga noorega tuleb eraldi suhelda ja saada aru, mida tema täpselt soovib oma elus teha ja saavutada. Tuleb aru saada, mis on tema mured ja rõõmud ning küsida, kas ta soovib koos noorsootöötajaga oma elu väljakutseid lahendada. Võrgustik aitab noorsootöötaja ja noore jaoks mingeid väljakutseid lihtsamalt ja kiiremini lahendada.

Jagan siin all mõnda võrgustiku mõtet, mida võib-olla teised saavad ka kasutada:

Võru valla noorsootöötajate võrgustik 

Kõige lähem võrgustik on meid ümbritsevad noorsootöötajad, kellega saab igapäevaselt arutleda enda tööd ja lähituleviku tegevusi. Tihtipeale toimuvad meie vestlused küll läbi messengeri või telefoni, kuid üks kord kuus vähemalt saame pikemalt kokku. Varasemalt väiksemate valdade puhul olid noorsootöötajad tavaliselt üksi, kuid tänu valdade liitumisele teevad sama valla noorsootöötajad oluliselt rohkem koostööd. Tihtipeale tehakse ühistegevusi ning vahel kirjutatakse ka ühiseid projekte. Arvan, et see aitab ühe valla noortel rohkem uusi noori näha ja kogeda, mis mujal toimub. Samuti aitab see erineval tasemel noorsootöötajatel kasvada, sest uued tulijad näevad, mis teised teevad. Arvan, et oluline ongi luua regulaarseid kokkusaamisi ning oluline ongi võimalikult palju ühistegevusi teha. 

Kooli õpetajad ja tugispetsialistid

Mina käin söömas noortekeskuse kõrval asuvas koolis. Söömise ajastan nii, et samal ajal söövad ka mõned õpetajad, kooli juhtkonnast inimesed või kooli tugipersonal. See on hea võimalus kuni 30 minuti jooksul aru saada, mis koolis on toimumas ning jagada üksteisega oma mõtteid. See loob suhte, mis aitab hiljem tekkinud probleeme ühiselt lahendada. Peale lõunatamise jagame me kooliga ka mõnda ühist ressurssi (näiteks 9 kohaline kooli buss) ning proovime ühiselt probleeme lahendada. See võrgustik aitab aru saada, kuidas kindlatel noortel koolis läheb ning kuidas me saame ühiselt noortega tegeleda ja mis tegevusi ühiselt korraldada. 

Vastseliina piirkonna lapsevanemad

Iga noortekeskuse suur väärtus on see, kui on olemas lapsevanemad, kes on nõus appi tulema nii noortekeskusesse või mõnele üritusele. Tihti peale ongi noorsootöös inimressursist puudu. Lapsevanemad on ka need, keda saab kutsuda rääkima ning tegevusi läbi viima. Võib juhtuda, et nendest kasvavad välja noortekeskuse pidevad abilised, kas või huvitegevuse juhendajate näol. Tihti peale on lapsevanemad just need, kes aitavad näha olukordi teise pilgu pealt ning annavad oma tegevustele täiesti uue pilgu. 

KOV-i spetsialistid

Igas omavalitsuses on spetsialistid, kes on tööle palgatud vallakodanike ja allasutuste abistamiseks. Oluline küsimus on, et kui palju me julgeme neid kasutada. Meie oma noortekeskuse tegevuse puhul kasutame neid spetsialiste päris palju ära ning nad on meile väga palju abiks. Avalike suhete spetsialist teavitustöö tegemiseks ning pildis olemiseks, personalispetsialist dokumentide ja personali küsimustes, ehitusspetsialist ehitustegevuse planeerimisel varjualuse, välijõusaali või mõne muu ehitusobjekti puhul, majandus ja keskkonnaspetsialist malevate korraldamisel. Oluline on nende spetsialistide puhul neile pidevalt rõõmsalt ja positiivselt pinda käia. 

Võrumaa noorsootöötajate nõukoda

Võrumaal on üks tore noorsootöötajate moodustis. Võrumaa arenduskeskuse juurde on loodud noorsootöötajate nõukoda, kes üks kord kuus kokku tuleb ning maakondlikult asju arutab. See on tore seltskond, kellega saab jagada, mis on noorsootöös toimumas, kuidas keegi toimetab ning ühiselt osaleda väljasõitudel, koolitustel ning korraldada maakondlike üritusi. Noorsootöötajate nõukoda loob kontakti noorsootöötajate vahel ning hiljem on oluliselt lihtsam koostööd teha. 

Huvitegevuse võrgustik

Võru vallas Vastseliina piirkonnas on huviringi juhendajad mitmeid korda kokku toodud ning isegi on neile kahel korral koolitust korraldatud. Tegu on inimestega, kes pakuvad huvitegevust noortele. Ühiselt on aru saadud, et tegeletakse noortega ning parema teenuse pakkumiseks peavad juhendajad paremad olema ning info peab olema kättesaadav. Võrgustikule on loodud erinevaid veebikeskkondi oma info jagamiseks ja koostöö paremaks muutmiseks. Enne kooli korraldati ka ühine huvitegevuse päev info kättesaadavamaks muutimiseks. 

Kohalikud ettevõtjad

Iga tegevuse puhul on vaja abikäsi ning mõnikord asju kingituseks. Vastseliinas on tekkinud ettevõtjate võrgustik, kelle poole noortekeskus saab pöörduda, kui on vaja mingit olukorda lahendada. Mõned ettevõtjad aitavad transpordiga, mõni annab tööriistu, mõni annab ürituste jaoks meeneid ja auhindu. Ettevõtjad on tavaliselt ka need, keda on hea noortele rääkima kutsuda. 

Maakondlikud spetsialistid

Väga oluline on igal noortekeskusel läbi mõelda, kuidas maakonnas tegutsevad organisatsioonid, kes tegelevad noortega, on kaasatud noorsootöö tegemisse. Tänu sellele on oluline koostööd teha piirkonna politseiga, noorsoopolitseiga, töötukassa ja rajaleidja spetsialistidega, maakondliku arenduskeskuse inimestega, maakondliku spordiliidu inimesega jne. Arvan, et kõikide nende spetsialistide kaasamise puhul on võimalikult varakult oma või noore mõttega nende juurde minna ja rääkida, mis on mõttes. Tihti peale on neil endal juba väga palju edasiarendusi, kuidas mõtetega edasi liikuda ning üsna tihti on neil juba mõne programmi poolt tegevuste jaoks rahastus ka olemas. 

Eesti ANK liikmed

Keskmine noortekeskus teiste liikmesnoortekeskustega väga kokku ei puutu, kuid siiski on teistest noortekeskustest meile väga palju abi olnud. Eelkõige oleme me teinud teiste liikmetega ühisprojekte, jaganud mõtteid, mida teises piirkonnas on tehtud ning kas või kasutatud teise piirkonna noortekeskust ööbimiseks. Ma arvan, et väga oluline on ühisüritustel, koolitustel, üldkogudel võimalikult palju teise piirkonna noortekeskustega suhelda ja lihtsalt küsida, et kuidas neil läheb. 

Riiklikud organisatsioonid

Arvan, et ise riiklikul tasemel toimetades on oluliselt lihtsam üleriigiliste organisatsioonide inimestega suhelda. Paljud inimesed valdkonnas on samad ning tihti peale on juba varasemalt juba kokkupuude olemas. Tänu sellele on üsna lihtne inimestele helistada või kirjutada ja jagada oma mõtteid ning küsida abi. Oluline on aru saada, et inimesed tahavad aidata ning tihtipeale on eesmärk ühine. Luua võimalikult palju võimalusi noorte jaoks.

Kindlasti on siin võrgustike, keda ma ei ole siin ära maininud, kuid kes aitavad noortekeskuse noorsootöötajal oma tööd oluliselt paremini teha. Kõikide nende võrgustike puhul on oluline mõelda. Miks ma nendega koostööd teen? Mis kasu annavad võrgustiku liikmed minu tegevusele ja noorte vajaduste lahendamisele? Kuidas peaks koostöö välja nägema? Kas saan luua mingil moel regulaarsust kohtumistes, et need ei oleks lihtsalt suvalised kohtumised? Mis on kõige parim keskkond, suhtluskanal nendega suhtlemiseks? Mis kasu loob noortekeskus võrgustikule? Võrgustik on alati mitmepoolne koostöövorm. Seal peab kõigi liikmete jaoks olema kasu sees ning see peab olema planeeritud ning regulaarne. Lihtsalt võrgustiku kohtumine kohtumise pärast ei ole mõistlik.

Millised on ja kellele kuuluvad Eesti noortele suunatud noortekeskused?

Heidi Paabort

Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus kaardistas kevadel Eesti noortekeskusi, et analüüsida noortekeskuste võrgustiku hetkeolukorda, väljakutseid ja unistusi. Nii tekkisid teadmised, millised eelkõige taristuga seotud võimalused on Eesti noortel osalemaks noortekeskuste tegevustes. 

Kaardistus tõi välja, et noortel on üle-eestiliselt hea ligipääs noortekeskustesse sest need on olemas igas kohalikus omavalitsustes. Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 on seadnud eesmärgiks vähendada noorte tõrjutuse taset neile kodulähedaste teenuste pakkumise kaudu ning sihttasemeks on tagada vähemalt üks noortekeskus iga 1000 noore kohta. 2019. aastal oli Eestis 281 noortekeskust. Kõige enam on noortekeskusi Harju (50), Tartu (35), Lääne-Viru (27) ja Pärnu (23) maakondades ning kõige vähem Hiiu (6), Saare (10), Lääne (11) ja Põlva (11) maakondades. Kuigi arvuliselt asub rohkem noortekeskusi suuremates maakondades, on noorte suhtarvu alusel kõige tihedam noortekeskuste võrk väiksemates maakondades. 1000 noore kohta on kõige rohkem noortekeskusi Hiiu (3,34), Lääne (2,76), Järva (2,60), Võru (2,56) ja Jõgeva (2,51) maakondades ning kõige vähem Harju (0,39), Ida-Viru (0,76) ja Tartu (0,99) maakondades. Noortekeskuste tegevuste kättesaadavust ilmestab hästi keskuste paiknemine noorte elukohti arvestades. Kõige lähemal noortekeskustele elavad järgmised Loksa, Sillamäe, Rakvere, Võru, Keila, Tallinna, Narva ja Viljandi noored. Neil noortel oli võimalus käia noortekeskuses, mis asub keskmiselt vähem kui kahe kilomeetri kaugusel nende kodust. Kättesaadavus on madalaim ehk lähim noortekeskus jääb rohkem kui kümne kilomeetri kaugusele Mustvee, Häädemeeste, Lääneranna, Narva-Jõesuu ja Alutaguse noorte elukohtadest. Maakonniti on aga noortekeskusesse kõige lihtsam pääseda Põhja-Eesti noortel, kelle elukoha ja lähima noortekeskuse vahele jäi keskmiselt kolm kilomeetrit.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele § 6 Lg 1 on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas noorsootööd ja avatud noorsootöö on kohalikes omavalitsustes korraldatud üldjuhul läbi noortekeskuste, mis võivad juriidilises vormis üksteisest erineda vastavalt kohaliku omavalitsuse tegevuspõhimõtetele, prioriteetidele ja võimalustele. Noortekeskuste struktuur enamustel juhtudel on kaardistuse alusel sarnane, KOV on loonud noorsootöö teenuse pakkumiseks KOV hallatava asutuse, millele lisanduvad omakorda selle asutuse stuktuuriüksused. 19% vastanutest tegutseb mõne teise KOV hallatava asutuse struktuurüksusena, nt rahvamaja, huvikeskus vms. Mittetulundusühingutena tegutseb 13% vastanutest. Kuid esineb ka erinevaid üksikuid teisi lahendusi, nt KOV hallatav sihtasutus, eraõiguslik sihtasutus ja nende struktuuriüksused, KOV enda struktuuriüksus. Kõige enam erinevaid tegutsemisvorme on Harjumaal. Lääne-Virumaa ja Tartumaa eristuvad sellega, et suurem osa noortekeskusi tegutseb mitte hallatava asutuse, vaid otse KOV struktuuriüksusena. Enamus MTÜna tegutsevad noortekeskused tõid välja, et neile on avatud noorsootöö teenus delegeeritud. Mõned noortekeskused on välja toonud, et teenus ei ole delegeeritud, kuid otsitakse ise lisaressursse. Delegeerimise puhul saab välja tuua, et esineb nt hankeprotsessi tulemusena pikaajalisi koostöölepinguid, KOV-i iga-aastast sihtotstarbelist toetust KOV eelarvest või siis taotlemist tegevustoetuseks vastavalt KOVis kehtivale MTÜ-de toetamise korrale. Kokkuvõtvalt saabki välja tuua, et enamuses (83%) pakuvad kohalikud omavalitsused noorsootöö teenust läbi kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse ja nende struktuuriüksuste. Avatud noorsootöö teenus on enamustele MTÜdele KOVi poolt delegeeritud.

Joonis 1. Noortekeskuste ruumide kasutamine juriidilise aluse lõikes (%)

Noortekeskuste Hea Tava toob välja, et kvaliteetse teenuse tagamiseks noortekeskuses peavad olema kaasaegsed tegevusvõimalused ja -keskkond. Nii kaardistasime teadlikult olemasolevaid erisusi ja sarnasusi noortekeskustes. Kaardistus tõi välja, et noortekeskused ruumilise asukohana jaotuvad Eestis peamiselt kolmeks - omaette hoones, teiste asutustega samas hoones aga kas eraldi või ühise  sissepääsuga. 

Vastanud noortekeskuste alusel on Eesti kõige väiksem avatud noorsootöö teenust pakkuv tuba/keskus 15 m2, kõige suurem aga 4300. Kuni 100 m2 on 40% ja 200 m2 20% noortekeskustest. Suurem osa ehk 79% noortekeskusi toimetab noortekeskuses, milles on ruumi kuni 300 m2. Noortekeskuste Hea Tava toob välja, et noore kohta tuleks noortekeskuses arvestada 4 ruutmeetrit. 40% noortekeskusi on toonud välja, et neil on tegevuseks kasutada kuni 100 m2 pinda. Võttes aluseks, et soovitatav on 4 m2 pinda noore kohta, ei pruugi need noortekeskused vastata noorte vajadustele. Lisaks ruutmeetritele on oluline erinevate ruumide olemasolu, et tagada samaaegselt erinevate huvidega noortele erinevaid tegevusi. 

Noortekeskustes olevate ruumide arv varieerub ühest mitmekümneni. Märkimisväärne on see, et 10% noortekeskustest on kasutada vaid üks ruum. Kaks ruumi on 14%, kolm ruumi 20%, 4 ruumi 10% ja 5 ruumi 15% noortekeskustest. Alates 6 ruumist protsent väheneb. Keskmine ruumide arv vastanud noortekeskuste kohta on 4,64. Noortekeskustest tõid välja, et kõige olulisemad on neile neli tegevusruumi: köök, avatud ruum, ruum erinevateks tegevusteks/mängudeks ja kontoriruum. Noortekeskustele võimalikke investeeringuvõimalusi luues tuleb seega arvestada noortekeskuste vajadusega eelpool nimetatud ruumide loomiseks või arendamiseks. Samuti jälgida vastavalt prognoositavale osaluste arvule võimalike ruutmeetrite arvu. 

Uurides noortekeskuse viimase hoone või ruumide ehitustegevuse või remondi ja selle finantseerimise kohta, on näha, et võimalused on olnud erinevad. Kuigi noortekeskuste vajadused on suuremad kui hetkel olevad võimalused, on siiski 57% küsitlusele vastanud noortekeskustest perioodil 2015-2020 saanud tuge, et oma hoonet/ruume kas värskendada või süsteeme välja vahetada.  Kõige enam on remonditud sel perioodil Harjumaa noortekeskusi (19%), järgnevad Lääne-Viru (11%), Pärnumaa (10%) ja Võrumaa (10%) noortekeskused. Kui vaadata noortekeskusi, kelle viimane remont jäi noortekeskuste loomise algusaega, on seal esindatud suuremas osas Jõgevamaa ja Tartumaa noortekeskused. Hetkel vajab 16% noortekeskusi kapitaalremonti ja 32% noortekeskusi on välja toonud, et teenuse kvaliteedi tõstmiseks on hoones vaja parandada ligipääsetavust (nt kaldtee jmt), 32% soovib muuta hoone keskkonnasõbralikumaks, 58% vajab tuge mööbli ja 54% tehnika uuendamisel. Lisarahastuse puhul kasutaks 52% noortekeskustest raha sanitaarremondiks ja 16% teeks kapitaalremonti. Kuna kaardistamine toimus kevadel toimunud eriolukorra ajal, tõid mitmed noortekeskused välja, et see on noortekeskuste ruumide korrastamisele positiivselt mõjunud. 22 (15%) noortekeskust tõid välja, et seda perioodi kasutati ära noortekeskuse ruumide osaliseks uuendamiseks.

Joonis 2. Noortekeskuste remondi vajadus valikute lõikes (%)

 

Kokkuvõtvalt Eesti noortekeskused on eriilmelised, aga saavad toimetada vastavalt riigi ja KOVi poolt pakutavatele ressursilistele võimalustele. Noortekeskused väärtustavad keskkonnasõbralikke lahendusi ning soovivad arendada infrastruktuure, et ligipääsetavus erinevatele sihtgruppidele oleks tagatud. Võttes aluseks noorte ja noorsootöö tugevat seost keskkonnasäästlike hoiakutega tuleks siduda noortekeskuste arendamine ning võimalikud infrastruktuuri toetusmeetmed.

Lisaks taristu võimalustele, oli oluline kaardistada, milliseid tegevusi on nendes ruumides võimalik pakkuda ning millised on noorte tegelikud ootused ja vajadused noorsootöötajate arvates. Üldises plaanis näitab see ka noortekeskuste trende, millised tegevused on noortekeskustes rohkem keskmes. Kaardistus näitas, et noortekeskused on üle Eesti ka selles osas väga erinevate võimaluste- ja vajadustega. Kokku toodi noortekeskuste poolt välja 38 erineva funktsiooniga ruumi nimetust, mis on kasutusel kas eraldi ruumina või kasutatakse eesmärgi täitmiseks teist ruumi noortekeskuse alal. Nimetatud ruumid võimaldavad noortele pakkuda eriilmelisi (kindla funktsiooniga) tegevusi. Kõige rohkem nimetati noortekeskuste puhul järgmiste funktsioonidega ruume nagu avatud ruum, köök, ruum mängudeks, WC, kontoriruum, piljardiruum, käsitöö- ja kunstiruum, koolitusruum , arvutiruum, pesuruumid, heli- ja muusikaruum, nõustamisruum. Veidi vähem nimetati laste mängutuba, vaikne tuba, jõusaal, spordisaal, peeglisaal, saun, lava, majutusruum, videosalvestusruum, robootikaruum, siseskatepark, fotostuudio, tehnikaspordiruum. 

Ühel osal noortekeskustest avatud ruum puudub, mis võib takistada noorsootöötajal luua vahetuid kontakte ja arendada vestlust, õppida noori tundma, kuulda noorte arvamust ning noorte seisukohast olulisi päevakajalisi probleeme, suunata viimaste lahendustele ning toetada noorte algatusi lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja eelistustest. Suur osa noortekeskusi kasutavad ühte ruumi teadlikult mitmel eesmärgil. Ainult ühe funktsiooni tarbeks on nimetatud kõige enam järgmisi ruume:  avatud ruum, köök, kontoriruum ja ruum mängudeks. Kõige enam kasutatakse mõnda teist ruumi oma eesmärgi täitmiseks arvutite, mängude, koolituste, käsitöö ja kunsti puhul. Kui suuremas osas noortekeskustes on olemas avatud ruum, köök, ruum mängudeks ja kontoriruum, tuntakse kõige enam puudust vaiksest toast, heli- ja muusikaruumist, nõustamisruumist, pesuruumist, käsitöö-ja kunstiruumist, lavast, piljardiruumist, tehnikaspordiruumist, robootikaruumist ja fotostuudiost. Vastanud noortekeskustest omab õueala 56%, suurem osa noortekeskustest kasutab lisaks oma võimalustele kogukonnas olevaid tasuta võimalusi. Kõige enam nimetasid noortekeskused järgmisi noortekeskuste juurde kuuluvaid õuela vorme- muruplats, terrass, korvpalliplats, skatepark, mänguväljak, välijõusaal/virgestusala. Kokku nimetati õuealaga seotult 46 funkstiooni. Kõige enam tuntakse puudust discgolfi ja seiklusrajast ning erinevast välisinventarist (välimööbel, spordi- ja matkatarbed). Noortekeskuste kogukondlikku teadlikku lähenemist näitab see, et noortekeskused kasutavad noorte toetamisel aktiivselt kogukonnas olevaid tasuta võimalusi. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kohalikele omavalitsustele on noortekeskuse olemasolu piirkonnas oluline. Noortekeskused tõid välja, et suurem vajadus on tekkinud nõustamise ja vaikse ruumi järele, mis annab mõista, et noortekeskused tegelevad aina enam noortega individuaalselt. Analüüs näitas ka, et keskuste poolt pakutavad tasuta võimalused noortele sõltuvad suuresti piirkonna võimalustest (ressurssidest) ja koostööst erinevate osapooltega sh kogukonna üldistest välitegevuste võimalustest. Tegevuste mitmekesine valik aga näitab noorte huvi noortekeskustes toimuva vastu sh erinevate aktiivtegevuste järele. See annab teadmise, et taristu üldine ja tegevusvahendite pidev ning nende arendamine noortekeskustes peaks olema üks omavalitsuste prioriteete.

Noored ei ole lumehelbekesed, noored on eneseteadlikud

 Carolyn Mets

Artikleid noortest on palju - neid kus meid kiidetakse, neid kus laidetakse. Ühtede jaoks lumehelbekesed, kes vaid nõuavad suurt palka ja head töökohta ning teiste jaoks võimaluste otsijad ja tulevikulootused. Võiks öelda, et suuremad arutelud “lumehelbekeste” kohta on maha peetud ja justkui rohkem pole tarvis sellel teemal jätkata, kuid ometigi tunnen, et natukene tasuks veel antud teemat käsitleda ning seda just meie, noorte eest, sest noored ei ole lumehelbekesed, noored on eneseteadlikud.

Illustratsioon Google'ist.

Mulle tundub, et noori, lapsi, inimkonda üldiselt on sajandeid kasvatatud nii, et nad ei mõtleks. Eesti ajaloos on kasvatusel ja pedagoogikal olnud täita väga oluline roll, okupatsiooniaastatel oli selleks rolliks näiteks kasvatada noortest ühtemoodi mõtlevad kodanikud. Ühiskonda oli tarvis inimesi, kes oskaksid täita käsku, ei nuriseks ja teeksid jäägitult tööd. Nii on kasvanud ka meie vanemad, praegused täiskasvanud - juhid ja otsustajad. See viis kasvatas väga distsiplineeritud töölisi, kes teadsid, et enne kui tohid unistada juhtivamast kohast, pead olema antud organisatsiooni pikaajaline töötaja ning alustama väga lihtsate ning väikesemate ülesannete ja kohustustega. Selliseid arusaamu ja käitumist ootavad ka praegused juhid noortelt - kuid miski on vahepeal muutunud. 

Meid, noori, on kasvatatud vabas ühiskonnas, koolisüsteem harib meid mõtlema, olema loovad, leidma lahendusi ja seadma endale suuri eesmärke ja sihte. Noored on kasvanud eneseteadlikeks, suurte ambitsioonidega inimesteks, kes teadvustavad endale, mis on nende soovid ja vajadused. Nad ütlevad vajadusel ei, kui valdkond neid ei huvita. Samas on nad valmis pühenduma jäägitult, kui tajuvad, millest on neile tulevikus kasu. Ühiskond on aga otsustanud, et me sildistame need eneseteadlikud noored inimesed lumehelbekesteks, sest neid pole kasvatatud teadmises, et kuskile jõudmiseks tuleb eelnevalt läbida “teatud aastad” tööpostil, et üldse tekiks võimalus karjääriredelil tõusmiseks. 

See teadmine omakorda ei tähenda, et noored nõuaksid koheselt suure asutuse juhtivale kohale saamist - ei! Noored ootavad suuremat ja jõukohasemat vastutust, et arvestataks meie oskusi, mitte tööstaaži või vanust, kuid peamiselt, et meile antakse võimalus neid kogemusi ja teadmisi saada ja seda vajadusel ka läbi eksimuste ja eneseületuste. 

Peame mõistma, et need samad “lumehelbekesed” on kasvanud praeguste täiskasvanute ustava silma all eesmärgiga, et kasvatada eneseteadlikke noori ning nüüd, kus tulemused on käes tundub nagu enam ei sobiks neile nende enda kasvatatud viljad - meie, noored. Oleme jõudnud hetke, kus täiskasvanud on käed rinnal risti ja väidavad, et oleme noortena põrunud “lumehelbekesed”. 

Kuid oletame, et ühiskond on valmis selleks arusaamiseks, et noored on täis energiat ja ootavad ülesandeid, kus end proovile panna - aga mida meile siis pakkuma peaks? 

Noor on omandanud praeguses ühiskonnas eneseteadlikkuse, kuid see ei tähenda, et meid toetada ei saaks. Noor ootab kohustusi. Suuri ja väikeseid, huvipakkuvaid ja mitte nii meeltmööda tegevusi. Noor peab õppima, mis on kokkulepetest kinnipidamine, kuidas tulla toime erinevate probleemidega ning mida teha, kui tuleb ette ebaõnnestumisi. Läbi kohustuste kandmise õpib noor tööeetikat, arusaamu, usaldust, distsipliini ja saab ka rohkem aru, mida ta soovib teha ja millesse oma aega panustada. Noorte usaldamine ei tähenda meid tundmatus kohas peadpidi vette viskamist, vaid järjepidevat suunamist, toetamist, mõistmist ja võimaluste tekitamist. 

Noorsootöö on süsteemne koostöö erinevate organisatsioonide vahel, et pakkuda igale noorele temast lähtuvat võimalust arenemiseks. Noortekeskusesse on oodatud kõik noored, need kes soovivad enda vaba ajaga panustades midagi enda kogukonna jaoks ära teha aga ka need noored, kes tulevad sinna turvatunnet otsima või sõpradega suhtlema. 

Professionaalse noorsootöötaja käe alt on hea näha, mis juhtub noorega, kui talle pakkuda erinevaid võimalusi ja kohustusi, kuid seejuures olla olemas ja toetada. Nii kasvab meist, noortest, kohusetundlikud ja töökad inimesed, kes ei jõua ära oodata, et jõuda tööturule, kus oma laiapõhjalisi teadmisi rakendada. Noorsootöösse panustamine ja selle arendamine on näidanud, et usk eneseteadlikesse ja otsustusvõimelistesse noortesse kasvatab aktiivseid ja asjalikke ühiskonnaliikmeid. Muutused algavad inimestest, kui neile tuleb vastu keskkond ja sealsed inimesed. 

Illustratsioon Google'ist.

On piirkondi, mis on eeskujuks noorte kaasamisega. Seda on näha nii noorte tunnustamisel, noorte arvamuse küsimisel ning nende ideedele vastu tulles. Just vastastikune usaldus noortelt otsustajate suunal ja vastupidi on kasvatanud kindla ja julge pinnase. Oleme otsustajate jaoks olemas ja tänu sellele arusaamisele on ka noored teadlikumad oma võimalustest ning julgemad kaasa rääkima. 

Muidugi on ka kitsaskohti - vajame enamgi veel usku noortesse ning laialdasemat teadvustamist kaasamise võimalustest idee tasandil, mitte vaid lõppprodukti hinnangu andmiseks. Samuti on vaja järjepidevalt tegeleda nende noortega, kes pole nii aktiivsed või ei ole enda teed veel leidnud. Sellegipoolest tasub võtta arvesse tänastel tööandjatel, otsustajatel ja lapsevanematel, et seda värsket, põlevat ja põnevil inimest tasub kaasata, panna proovile, usaldada ja lasta noorel õppida. Anda meile, noortel, võimalus avastada, mis on see mis meid huvitab, sest meie oleme tulevik. On vaja mõista, et meie oleme tuleviku töötajad, tööandjad, keskkonna säilitad. Koostöö viib edasi, meie, noorte, maha surumine ja kirumine ei too pikemas perspektiivis kellelegi kasu, see on loogiline järeldus, milleni jõuda. 

Noored on tohutu pagasiga, nende elu ei tule kergeks ja mugavaks teha, vaid panna nad pingutama, anda neile kohustusi ja toetada neid enesearenguteel. Meil pole mõtet vaielda, kes millal telefoni sai või mitu aastat tuleb enne olla jooksupoiss, kui võib hakata mõtlema keskastmejuhi ametikoha peale. Noored on täis tohutul hulgal põnevaid kogemusi, teotahet, soovi saada teostada iseenda ideid ja mõtteid. Neil on oskused enda ideed teostada, suhelda otsustajatega ning teha enda hääl kuuldavaks. Andkem neile võimalus ja alles sellest algab Eesti areng.

Mobiilne noorsootöö on uus normaalsus

 Triin Mäger

“Jou, Triin! Tulge siia!” - kuulen oma kolleegidega pea igal korral, kui linnaruumis mobiilset noorsootööd (edaspidi: MoNo) teeme. Tuttavad hääled ja avalik poolehoid teeb sekunditega südame soojaks ning paneb hinge helisema.

Märka noorsootöötajat, ta on Sinu jaoks olemas

Hüüdjateks on armsad noored, kes tuvastavad meid linnapildist kergesti. Seda kahel põhjusel: minu naturaalsete punaste juuste järgi, mida noorte sõnutsi Pärnu linnapildis kellelgi teisel ei näe ning otseloomulikult selle järgi, et kanname Pärnu MoNo vormirõivaid. Mustad T-särgid ja dressipluusid, mida kaunistavad valged Pärnu MoNo logod ja kiri “mobiilne noorsootöötaja”. Täiendame muidu süngena näivat outfiti punaste mütsidega. See on justkui omamoodi ood minu kui Pärnu MoNo eestvedaja punasele peale. ;)

Töövorm MoNo tehes on meie meeskonna arvates oluline. Vormiriietust kandev MoNo noorsootöötaja annab linnaruumis olles noorele selge sõnumi: “Teen praegu tööd ja olen Sinu jaoks siin olemas. Tule astu mulle julgelt ligi, ajame juttu!” Vormiriietust kandev MoNo noorsootöötaja annab tänaval tegutsedes ka täiskasvanutele teada, et ta on tööd tegev usaldusväärne täiskasvanu, spetsialist. Sellisel juhul tekib lapsevanematel ja teistel kogukonnaliikmetel vähem kahtlusi selles osas, et kes need küll on, kes “meie” lastega tänaval nii vabalt juttu puhuvad ja vahel kommi või kondoomegi ulatavad. 

Pärnu MoNo eesmärk ja tegevused

Pärnu MoNo kuulub MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskuse alla ja alustas oma tegevust 2019. aasta sügisel. Selleks, et kodulinna noorsootöö jõuaks veelgi suurema noorte hulgani ja noorsootöötajad oleksid noorte jaoks kättesaadavad noortele harjumuspärastes keskkondades väljapool noorsootööasutusi. On noori, kes ei soovi oma vaba aega veeta noortekeskuses ja see on täiesti okei, sest noorsootöö üks põhiprintsiipe on vabatahtlikkus ning kedagi ei sunnita noortekeskusesse minema.

MoNo noorsootöötajatena on meie üheks ülesandeks pakkuda noortele avalikus linnaruumis eluterveid vaba aja veetmise võimalusi. Räägime noortega juttu, kutsume osa saama noorsootöö üritustest ja teenustest, mängime kaarte, suvel käime koos ujumas, teeme sporti. Vahel lihtsalt lebotame koos murul ja vaatame kajakapoegi või sätime end mugavalt pinkidele ja arutleme selle üle, kuidas noored saaksid ennast veelgi paremini oma kodulinnas tunda. Küsime noortelt, millised on nende südamesoovid ja vajadused. Kuulame nad ära ja katsume noorte huvidega parimal võimalikul moel arvestada.

Püüame noorsootöömeetodeid kasutades varakult sekkuda ühiskonnareeglitega vastuolus olev käitumise korral. Rakendame oskuste õpet, mis aitab noortel järk-järgult kujundada vägivallavabasid väärtusi ja lahendada erimeelsusi. Juhtub, et oleme pingeliste olukordade neutraliseerijateks. Tuletame noortele vahel meelde seadustes kirjutatut ja ühiskonnanormide järgimist. Kutsume neid vajadusel üles lugupidavale käitumisele. Selle kõrval selgitame noortele, et noorsootöötajatena oleme hinnanguvabade kuulajate, arutlejate, toetajate ja motiveerijate rollis, selmet neid elama õpetada, keelata, käskida või nende eest otsuseid langetada. Kinnitame noortele, et seisame nende kõrval ja vajadusel nende eest ning meie jaoks on oluline, et nad oleksid tunnustatud, hoitud ja väärtustatud kogukonnaliikmed, kelle hääl jõuaks ka otsustajateni. 

Pärnu MoNo toetab oma tegevuse läbi noorte kujunemist vastutustundlikeks täisväärtuslikeks kodanikeks. Aitame kaasa noorte võtmepädevuste ja sotsiaalsete oskuste arendamisele. Suures plaanis aitame luua hoolivamat ja turvalisemat keskkonda.

Pärnu MoNo töömeetodid

Meil on viis töömeetodit:

1. Tänavatöö - noortega kontakti loomine avalikus linnaruumis, noorte kogunemiskohtades. Nt: bussijaamas, kaubanduskeskuses, skatepargis, koolis, linnatänaval, uisuväljakul jt.
2. Individuaaltöö - noore toetamine ja jõustamine talle sobilikus keskkonnas (nt: linnaruumis, noortekeskuses, internetis jm). Võrgustikutöö noore abistamiseks (sh, Pärnu Ringist Välja pilootprojekt). Vajadusel noore suunamine teisele teenusele.
3. Grupitöö - noorte sotsiaalsete oskuste arendamine läbi interaktiivsete tegevuste avalikus linnaruumis, aga ka mujal (nt: koolis). Teeme koostööd Pärnu SPIN programmiga.
4. Kogukonnatöö - kogukonnaliikmete teavitamine MoNo võimalustest, nende kaasamine tegevustesse läbi kohtumiste, meediaväljannete, ürituste.
5. Töö internetis - noortega kontakti loomine või jätkamine ja individuaalsed vestlused internetis. Noorteinfo edastamine. Teavitustöö MoNost läbi sotsiaalmeediakanalite.

Töömeetodid on omavahel põimunud. Iga meetodi juurde kuuluvad ka kutsuva noorsootöö rakendamine ja noorteinfo edastamine. Kutsuv noorsootöö on noorte kutsumine saamaks osa noorsootöö võimalustest noortekeskuses, tänaval ja mujal. Noorteinfo on noortele nende elu puudutavate valdkondade või päevakorras olevate teemade kohta info edastamine (nt: töö, õpingud, suhted, tervis jm).

Pärnu MoNo meeskond ja pädevus

Pärnu MoNo meeskonna moodustavad MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskuse noorsootöötajad, kelle töökohvrisse on kogunenud praktikad, mis on kujunenud aastatepikkuste kogemuste läbi nii avatud noorsootöös kui ka Tugila programmis tegutsedes.

Meie seas on koolitatud tänavalepitajad, kes vajadusel konfliktseid osapooli omavahel otse tänaval lepitavad. Üks noorsootöötaja on vabatahtlikuna osalenud meie pealinna kolleegide ja eeskujude - Tallinna mobiilsete noorsootöötajate - korraldatavas sotsiaalsete oskuste programmis “Vaade Tulevikku”. Lisaks on meil toimunud mitmed koostöökohtumised Tallinna MoNo esindajatega. Pärnu MoNo eestvedajana olen läbinud kaks rahvusvahelist tänavanoorsootöö teemalist koolitust. Meie meeskonda on mobiilse noorsootöö metoodika rakendamisel koolitanud Tartu kolleegid ja suunanäitajad Tähe Noorteklubist. Lisaks paljude noorsootööalaste koolituste läbimisele on mitmel meist sotsiaaltööalane kõrgharidus.

Pärnu MoNo toimumisaeg

Tavapäraselt teeme mobiilset noorsootööd tandemina, vahel kolmekesi. 2020. aasta kevad-suvel, pärast koroona-kriisi taandumist olime noorte jaoks avalikus linnaruumis olemas neljal päeval nädalas, päeva jooksul 4-6 tundi. Sügisel teeme MoNo kahel päeval nädalas, korraga 3-4 tundi. Kellaajad on pigem hilisemad, lõpetame kell 19:00 või kell 21:00. Oleme MoNo nädalapäevadeks valinud teisipäeva ja reede. Praktikas on kujunenud sedaviisi, et teisipäeviti aitame noortel vajadusel klaarida nädalavahetusel toimunud jamasid või arutleme nendega lihtsalt nädalavahetusel toimunud põnevate ja tihtilugu tundeküllaste seikluste üle. Vahel aitame planeerida nende nädala tegevusi. Reedeti aitame kaasa kahjude vähendamisele enne piduseid nädalavahetusi.

Aeg, mil tänaval viibime, on valitud noorte vajadustest lähtuvalt. Kogusime neilt oma tööaegade planeerimisel sisendit internetiküsitluse kaudu.

Lõpetuseks

Pärnu MoNo toimimist toetab Pärnu linnavalitsus. Pärnu elanikud, eriti noored, on MoNo vastu võtnud üle ootuste hästi. On hea tõdeda, et mobiilset noorsootööd nähakse normaalse osana Pärnu kultuuriruumist. Tunneme, et oleme hinnatud kogukonnaliikmed ja see teeb meid õnnelikuks.

Lisainfo

Autorist

Teksti on kirjutanud Pärnu MoNo eestvedaja ja mobiilne noorsootöötaja Triin Mäger. Triin alustas avatud noorsootööd MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskuses 2014. aastal. Lisaks MoNole on Triin alates 2017. aastast tegev Pärnumaa Noorte Tugila programmis, mille raames toetab noori, kes ei õpi ega tööta ning neid noori, kes on toime pannud õigusrikkumisi. Ta on omandanud kõrghariduse sotsiaalteadustes (lõpetas Tartu Ülikooli magistrantuuri cum laude). Triin tunnustati 2019. aastal nii Pärnu linna kui ka Eesti Vabariigi aasta noorsootöötajaks.

Mõtiskledes noorsootöö tegemise kogemusest

Kerli Kõiv

Noorsootöö on noorsootöötajale justkui isikliku arengu ja ametialase professionaalsuse ühesuunaline, kuid kaherealine maantee. Sellel teel liiguvad edasi nii isiklik huvi avastada, areneda, ammutada valdkonna piiritutest võimalustest endale huvipakkuvat kui ka soov muutuda samal ajal üha professionaalsemaks, kogenumaks, noortele mitmekesist maailma pakkuvaks. Reflekteerides oma kogemust noorsootöös ei saa enam minna tagasi 15–20 aasta tagusesse ajahetke ja tunda sama, vaid pigem tunnetada valdkonda ja ennast selles justkui kõrvaltvaatajana, aga samas läbielanuna, nii et esile kerkivad tugevamad tunded ja mõtted.

Noorsootöösse sisenemise eellugu, 1990–1997

Noorsootööd võib sinu ümber olla juba tükk aega enne, kui seda endale noorsootöötaja ameti rollist lähtuvalt teadvustad. Juba ajast enne seda, kui noorsootöö end Eestis seadustas või tekkisid esimesed noortekeskused, võivad mitmedki tänased pikaajalise noorsootöö tegijad ära tunda noorsootööle sarnaseid detaile oma elust, mõtlemata tol ajal, et see võib olla professionaalse elutee esimene märk. Mälestused ühe teise ameti raames kabinetti kogunevatest noortest, kes vabal ajal just selles ruumis tahtsid aega veeta, suvised tantsulaagri korraldamised enda maamajas heale sõbrale, kaasaelamine sensatsioonilise noorteetenduse sünnile ja palju muud… Need olid tegevused, milles ise polnud osaleja, vaid pigem korraldaja, jõustaja, taganttõukaja, ruumi looja. Noorsootööd tänases mõistes polnud sel ajal olemas, kuid selles oli palju tänasele avatud noorsootööle omast: avatus, tingimusteta osalusvõimalus, noortelt noortele lähenemine. Elus võid valida uusi teid ja suundumusi, kuid olukorra tunnetus – kas see kõnetab või mitte – on suunanäitaja, milles leiad enda tee. 

 

Loomine ja kasvamine, 1998–2007

Avatud noorsootöö arenemine lihtsamatest ühistegevustest mitmekülgsete võimalustega maailmaks on olnud noorsootöötaja jaoks pidev ajast ees liikumine, noortele tulevikuperspektiive loov maailm, kus igas hetkes tuleb luua midagi uut. Unistus noorte enda ruumist viis kunagi noortekeskuste loomiseni. Rõuges avati noortekeskus 1998. aastal. Selleks, et need ruumid ei oleks vaid ühe grupi kasutuses, arenes avatud noorsootöö, luues võimalusi kõikidele kogukonna noortele. Senised kogukonnaseltside tegevused leidsid uusi varjundeid töös noortega ning tekkisid noorte enda algatused, noorte enda keskused. Kogukonna noori ühendavaks algatuseks sai hiljem 20 aastat toimunud ning põlvkonnalt põlvkonnale üle antud ja ideaalne Roger Hart'i (Noorte osalus, 2020) osaluse redeli näide, Rõuge veepeo ja paadiralli korraldamine. Midagi seniolematut ja uut luua oli ääretult põnev. Selleks oli näiteid tuua vaid väljastpoolt Eestit, milleks andsid asendamatuid võimalusi rahvusvahelised noorteprojektid. Minu esimene päris ise loodud rahvusvaheline projekt sündis aastal 2001 ja sellele on järgnenud ligi 40 uut projekti, millest igaühest on talletunud üks kogemuskiht ja kujundanud minu noorsootöö DNA-d. Maailma avatus kandus üle ka kogukonda ja sealsetesse noortesse, kelle maailmavaade kujunes kiiresti avatuks ja sallivaks, nende mõtteid kandsid ideed luua midagi uut. Nii leiangi end noorsootöötajana ühel päeval maailmast, kus üha rohkem noori leiab noorsootööst enda jaoks midagi omast ja põnevat ning samal ajal on töös n-ö mitu arenguspiraali. Juba kauem noorsootöös olnud noortegrupp leiab enda tegevusväljundid üha keerulisema teemaga rahvusvahelistes projektides või noortevolikogus; teine, vanuselt ehk noorem vanuserühm leiab avastamisrõõmu kohaliku kogukonna ürituste elluviimisel ning veelgi noorem grupp noori rakendab ideid noortekeskuse elu kujundamisel. Nende arenguspiraalide tugitala on noorsootöötaja, kellel tuleb leida igale noorele väljakutse, mis vastab just tema huvile. Noor, kes ühel päeval oli maakondliku suurürituse väiksemate tehniliste tööde tegija, on tõusnud ürituse peakorraldajaks, kasvatades oma eeskujuga peale uusi peakorraldajaid. Või siis 2005. aastal loodud noortevolikogu, mille tookordsest esimehest saab hiljem vallavolikogu esimees, nii nagu saab kohaliku noorteklubi juhist vallavanem, mõjutades samuti iga nooreni ulatuvat noorekeskset lähenemist juhtide tasandil. Walkeri ja Larsoni (2006) sõnul ongi noorsootöötaja ameti raskeks väljakutseks see, et noorsootöös tuleb õppida ja välja mõelda, kuidas olla noortele tõeliselt lähedal, kuidas kohtuda nendega seal, kus nad parasjagu viibivad, suunates neid samal ajal sinna, kus nad pole olnud. Noorsootöö ja haridusvaldkonna ühisosade mõistmiseks ja rakendamiseks asun lisaks noorsootööle osalise ajaga tööle ka Rõuge kooli huvijuhina. See on valdkondlikku vaadet muutev otsus, mis toob kaasa tohutu töömahu, kuid samas ka mõistmise, kuidas kaks asutust kogukonnas saavad ja suudavadki koos ühes rütmis töötada ning selle töö kasusaajad on noored. Usk kogukondliku koostöö ja koosloome võimalikkusesse on tänu isiklikule kogemusele sellest ajast saati minu sees. See on muutnud mind tundlikuks olukordades, kus näen, et osapooled ei pinguta piisavalt, et teha millegi koos loomine võimalikuks. Noorsootöös arenenud professionaalina on avatus ja koosloomine – olgu see siis noorte, kolleegide või koostööpartneritega – esmased tingimused, mida otsivalt ringi vaadates leida püüan. 

 

Enesearendamine ja edasiliikumine, 2008–2020

Noorsootöös püüdleme me selle poole, et Eestimaa noored oleksid ennast teostavad ja õnnelikud. Selleni viivad head oskused enese tundmises ja enese õpiteekonna juhtimisoskused. Sama on ka noorsootöö juhtijatega: enese pidev arendamine, uute huvitavate väljakutsete märkamine ja pidev õppimine on kokku see, mis hoiab huvi ja tahet noorsootöös tegutseda ning siia jääda. Enesejuhitud õppimise teema üha suurema fanaatikuna toon siinkohal välja kirjaniku ja seikleja, enesejuhitud õppimise eestkõneleja Blake Bolesi (2014) mõttekäigu, et erinevus enesejuhitud õppija ja teiste vahel seisneb selles, et ennastjuhtivad õppijad hakkavad otsima uusi tingimusi jätkamiseks, kui selgub, et senine tegevuskeskkond ei rahulda. Teised aga, niipea kui täidavad oma ülesande, tormavad uuele territooriumile. Valdkonnast kiirelt väljujad ei jõua ära oodata neid kõnesid, kirju ja üllatusvisiite, mida tänased noored kümne aasta pärast teeksid, et tänada sind märkamast, uskumast ja toetamast. Noorsootöös kasvanud sõprus ja usalduslik suhe ei ole arenenud paremate tulemuste saavutamise protsessis, heakskiidu saamise eesmärgil, vaid hinnangutevaba elu ja maailma tundmaõppimise teekonnal, kus noorsootöötaja ei ole niivõrd õpetaja kui õppimise juhendaja. Laiem mõistmine, et avatud noorsootöö ja noortekeskus on õppima õppimise hinnalised ressursiallikad, on veel välja kujunemas. 

 

Eestimaal tegutseb palju noorsootöötajaid, kes esindavad mõnda põlvkonda noorsootöö ajastust. On avatud noortekeskuste loojate põlvkond, rahvusvaheliste võimaluste arendajad, noorte osalusvormide kujundajad, erinevate sihtrühmadega tööle fookuse toojad, tööelu kogemuse andjad ... kuni viimaste aastate virtuaalse noorsootöö loojateni. Iga põlvkond spetsialiste on loonud noorsootöös innovatsiooni, mis on praeguseks kuhjunud võimsaks võimaluste varaaidaks. Neid noorsootöö tegijaid, kes kõik need ajastud läbi on käinud, on mitmeid, kuid siiski mitte liialt palju. Noorsootöö keerukus viib inimesed sageli edasi mõne piiritletuma valdkonna juurde. Coussee ja Williamson (2012) on arvanud, et noorsootöö on ehk üks raskemaid ameteid maailmas, sest kannab endas nii pedagoogilist kui sotsiaalset rolli, kus samal ajal tuleb täita mitmeid erinevaid ülesandeid rikastavate suhetele loomisest kuni noorte ühiskondliku panuse arendamiseni. Noorsootöös kauem tegutsenud soovivad inspireerida ja innustada uusi tulijaid, et nad arendaks edasi seni tehtut ja looks uut. Noorsootöö on muutunud professionaalide tööpõlluks, kus lihtsalt tänavalt tööle tulles peab endaga palju tööd tegema, et valdkonna ootusi täita. 2008. aastal otsustasin ka mina peale kogemuste ladustamist, et vajan inimestega töötamiseks täiendavaid teadmisi – olin jõudnud punkti, kus n-ö vana kaardiga enam uusi maid avastada ei suutnud. Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppe tasandil tundmaõppimine avas uusi vaatenurki, aitas mõista erinevaid sihtgruppe ning töömeetodeid. 2018. aastal sain aru, et selleks, et mõista inimese individuaalse õpitee kõiki nüansse, on vaja veel juurde õppida, ning läbisin haridusinnovatsiooni magistriõppe. 

 

Vaade edasi, 2020–...

Valdkondlikult end arendades pole vaja alati ametiredelil ülespoole turnida, kuigi kõrgemalt avanev vaade aitab lahti mõtestada kogu maastikul toimuva. Valikuks võib olla ka sügavikku kaevumine, et leida üles need mõjusaimad pinnaseosad, mille arendamine ja suurem rakendamine võivad valdkonnale kasuks tulla. Seetõttu on mulle olnud asendamatuks kogemuseks nii 21 aastat Rõuge vallavolikogu liikmena ja erinevate komisjonide esimehena tegutsemist kui ka kuus aastat Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse esimehe vastutusrikast tööd, mis kõik on avanud mulle erinevate otsustustasandite vaateid valdkonnale. Koostöös riiklike otsustajatega noorsootöös ning valdkondlike ekspertide kaasamõtlemisel on noorsootöö muutunud struktureeritumaks, valdkondlikult olemasolevaks, mida ilmestab ka see, et suuremas osas omavalitsustest on olemas noortekeskused või noorsootööasutused, mida on juriidiliselt tunnustatud noorsootöö valdkonna arendajatena kogukonnas. Avatud noorsootöö on noorteni jõudnud. Nüüd tuleb noorsootöö tegijatel leida juurde oskusi ja teadmisi, mis ei too noori pelgalt noorsootöö juurde, vaid pakuvad neile ka teadlikumat enesearengut. Uued meetodid ja uued tõenduspõhised lähenemised rikastaksid valdkonna sisulist potentsiaali. Siit annaksin tänastele noorsootöö tegijatele kaasa soovituse: “Oota, ära mine veel …, leia ennast noorsootööst ja kui miski tundub keeruline ja arusaamatu, siis muuda seda, loo uut!”. Ühel Eesti ANK seminaril kaardistasime mõjusa noorsootöötaja profiili ning esile tuli julge, kahe jalaga maa peal seisva avatud ja kindlameelse inimese pilt. Inimene suudab endas arendada paljusid oskusi ja kujundada end selleks, kelleks ise soovib. Kasutagem seda! Noorsootöö otsustajad jõuavad selle pingutuse taustal teadmiseni, et kes siis veel tunneb noori paremini kui noorsootöötaja, kus siis veel on paremad ja kõiki noori haaravad tegevused kui noortekeskuses. Noortel jääb selles avatud noorsootöö maailmas üle avastada iseennast ja maailma ning kasvada noorsootöötaja toel selleks otsustajaks, kes mõistab noorsootöö väärtust.