Perioodil 2019-2021 viib Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus koostöös 37 kohaliku omavalitsusega ellu Noorte Tugila programmi, mida rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Noorte Tugila programmi teostaja kohalikul tasandil on noortekeskus. Noortekeskuse olulisim partner teenuse efektiivsuse tagamisel on kohalik omavalitsus, tööalast tuge pakub Eesti ANK. Kõikide Noorte Tugila programmis osalevate noortekeskuse igapäeva töö ja väljakutsete kõrvale on kerkinud küsimusi, kuidas edasi? Mis saab siis kui täiendav toetus ja üle-eestiline koordineerimine lõppeb? Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu toob välja, et riiklikult on NEET-noortele suunatud tugi tugevalt fookusesse seatud, kuid ebakindlust toe pakkumisel võimendavad nii rahastusperioodi lõppemine kui üha hoogustuv töötus.
Perioodil aprill-mai kohtusid Eesti ANK NEET-noorte tugimeetme esindajad programmijuht Heidi Paabort ning teenuse kvaliteedijuht Kerli Kõiv 23 omavalitsuse esindaja ning Noorte Tugila teostajaga. Kohtumistel osales 31 NEET-noortega töötavat spetsialisti, 22 asutuse juhti ning 16 kohaliku omavalitsuse ametnikku. Üheskoos analüüsiti senist kogemust, selle jooksul kogetud märkamisi, mida on oluline arvestada Noorte Tugila teenuse jätkamise planeerimisel. Kokkuvõtlikult võib kohtumiste tulemused tuua välja järgnevalt:
- Noorte Tugila teenuse vajalikkust on ennast tõestanud ning sellega, kui juba toimiva teenusega on vajalik edasi minna;
- enamus omavalitsusi näeb teenust noortekeskuse töö osana;
- üksikud erandlikud lahendused võivad olla kas maakondlik ühine lahendus või spetsialisti töötamine sotsiaalosakonna juures, kuid töö asukohana noortekeskuses;
- vajadus on selgema rollijaotusele Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldusega, mõlemad teenused vajavad detailsemat kirjeldust, et eristada rollid ja leida koostöö osa;
- mitmed omavalitsused on valmis siduma Noorte Tugila noorsootöötaja ning Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldaja tööülesanded, kus ühelt poolt panustatakse meetoditega ning teiselt poolt andmetega;
- NEET-noortele suunatud tegevustel noortekeskuse töö osana on eelis, sest ollakse noortega vahetum, noorte maailmas toimetav, sellel tegevusel on vähem ametlikkust, noortel on võimalus sotsialiseeruda teiste noortega;
- Noortekeskused on enamuses valmis siduma senise programmi all töötanud spetsialisti enda struktuuri, kuid kõiki töökohaga seotud kulusid ei ole KOV valmis veel ise katma. Siin nähakse olulist rolli riigi, KOV ja Eesti ANK vahelises toetusmudeli loomises, kus panustavale KOVile annab lisatuge riik ning riiklik koordineerimine on toetatud Eesti ANK spetsialistide poolt.
- Üle-eestilist koordineerimist peeti väga oluliseks, sest senine ühiselt toimiv kolleegide võrgustik, ühine brändimine, eestkoste riigiga, tööalane tugi on hästi toiminud ning arvatakse, et ilma selleta muutub teenuse kvaliteet ebastabiilseks;
- positiivse mõjuga saab nimetada ka seda, et Eesti ANKi poolt on tugimeeskond püsinud stabiilsena samal ajal kui kohalikes omavalitsustes ja riigis on toimunud sama aja jooksul palju personalivahetust ning varasemat teavet ja kogemust on inimese vahetudes raskem üle anda.
Kohtumistelt võeti kaasa lubadusi tegevusplaanideks, mis kohalikes omavalitsustes olid enamasti seotud teavituste ja otsustusprotsessidega, sh volikogu komisjonide töös osalemine, artiklid, võrgustiku teavitus jms, Eesti ANK poolt aga omapoolne panus Noorte Tugila teenuse kirjelduse ja juhendmaterjali osas, mis võimaldab mõista selgemini noorsootöö ja sotsiaalvaldkonna rollide jaotust.
Kohtumiste tulemusena saab öelda, et riiklikult olulise eesmärgi täitmisel läbikohaliku tasandi tegevuste tagab tulemuslikkuse mitmepoolne koostöö, panus ja vastutuse võtmine.
