Merlis Pajustik - Nutika noorsootöö 9 nippi!

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus osaleb koostööprojektis “Smart youth work in youth centres” ja märtsi keskel toimub Saksamaal kohumine, kus töötatakse noortekeskustele välja juhendmaterjal nutika noorsootöö tegemiseks. Teeviit.ee kodulehel on märtsi kuu meediapädevuste kuu. Meil kõigil on vähe aega ning tänu sellele jagame nutikaid lahendusi, kuidas aega kokku hoida ning oma tööd efektiivsemalt korraldada.

1. Tehnilised vahendid, mis päästavad ja säästavad sulle aega. 

Noortekeskustes teeme üsna palju arvutis olevat tööd: projektid, plakatite tegemine, sotsiaalmeedias suhtlemine, e-kirjadele vastamine. Tihti peame ühest kohast midagi kopeerima ja teiste kohta sisestama või siis lihtsalt käsitsi maha kirjutama. Avame aknaid või jagame oma ekraani pooleks. Kõige lihtsam on aga kasutada laiendatud 2 monitori, arvuti enda ekraan ja kõrval olev ekraan. See on arvatavasti kõige suurem ajasäästja arvuti taga üldse. Näen ikka enda ümber inimesi, kes kasutavad oma töös sülearvuteid, kuid neil ei ole arvuti hiirt ja nad kasutavad üsna ebatäpset puuteplaati. Hiir muudab töö tegemise nii palju lihtsamaks. Kui oled siiski puuteplaadi kasutaja, siis loodan, et kasutad 2 sõrmega kerimist. Enamu puuteplaatidel saab 2 sõrmega kerida ja see on nii palju abiks.

2. Tunne oma töövahendeid.

Ikka ja jälle näen, et minu ümber olevatel inimestel on ülihead tööriistad ning nad ei oska neid kasutada. Arvuti puhul kõige suuremaks abilisteks on arvutisse programmeeritud lühikäsud. Kõige tuntumad on

• Ctrl+C kopeerimiseks
• Ctrl+V kopeeritu kleepimiseks

Olen Windowsi kasutaja ja tänu sellele toon välja mõned olulised töökäsud, mida ise kasutan.

• Mõnikord on vaja avada uus failikaust, siis seda saab teha Windows+E,
• desktopi avamiseks ei pea kõiki aknaid alla klikima vaid saab vajutada Windows+D,
• oma tegevuse tagasi võtmine Ctrl+Z. (Seda viimast olen isegi Avatud noortekeskuste projektifondi taotluse esitamisel. Kogemata kustutasin taotluskeskkonnast oma teksti ära ning Ctrl+Z toob tegevuse tagasi ehk sain kustutatud teksti tagasi.)
• ALT+TAB aitab liikuda erinevate avatud akende vahel.

Neid lühikäske on väga palju ning tuleks leida need, mida igapäevaselt kasutad. Kasutan väga palju ka Snipping Tool-i, mis aitab ekraani pealt mingi osa kohta pilti teha ja see arvutisse salvestada. Selliseid sisseehitatud tööriistasid on igas seadmes üsna palju. Tuleb lihtsalt teada, et need on olemas ja tuleb osata neid kasutada.

3. Tea, kuidas Sinu aju töötab.

Me peame aru saama, et inimese aju töötab seoseid luues ning kui mingi tegevus/asi on meie jaoks oluline, siis tuletame seda kogu aeg meelde. Seega kõik meie produktiivsustööriistada peaksid toetama aju tööd. Tänu sellele kasutan ise märkmete tegemiseks paberit ja pliiatsit ja digitaalselt Evernote. Tegu on programmiga, kuhu on võimalik ükskõik, mis versioonis (pilt, tekst, video, heli, kritseldus) salvestada oma mõtteid ja loetud materjali. Seal on võimalik kõikidele oma märkmetele lisada juurde silte, et märkmeid hiljem üles leida. Kõige parem selle tööriista juures on see, et seda on võimalik siduda erinevate seadmetega (telefon, tahvel, arvuti). Kahe erineva seadme sidumine on tasuta ning mahupiiranguid sellel ei ole.

Teiseks ideede väljatöötamise tööriistaks kasutan mõttekaardi programmi Xmind. Mõttekaardi programmid aitavad oma mõtteid paremini läbi mõelda ning näha seoseid. Kes ei ole veel kasutanud, siis soovitan väga. Ajajuhtimises kasutan väga palju David Alleni teooriat, mis lähtub väga palju sellest, kuidas aju töötab: kõik mõtted tuleb kirja saada, neid peab olema võimalik siltide kaudu otsida, tegevusi tuleb prioritiseerida jne. Parim tööriist minu arust selleks on Todoist prorgamm. Tegu on tasulise programmiga. Maksan selle eest ligi 30 eurot aastas, kuid see aitab lihtsalt mind nii palju ja ilma selleta ei oleks minu tegevused mõeldavad. Lisaks on see sünkroniseeritav absoluutselt kõikide seadmetega.

4. Oskuslik otsimine kõrvaldab probleemi, et sa ei tea, kus asjad asuvad.

Tänapäeval on informatsiooni nii palju, et raske on selle hulgast õiget ja vajaliku leida. Info otsimise lihtsustamiseks loodigi Google otsingumootor. Kahjuks ei oska aga väga paljud seda kasutada.

Mõned lihtsat soovitused otsingumootrite kasutamiseks:

• Kui kasutad Chrome veebilehitsejat ja ei ole sinna mingit lisa tõmmanud, siis URL-i ehk internetiaadress sisestamise koht ongi Google otsingu sisestamise koht, sa ei pea eraldi google.ee lehte selleks avama.
• Kui otsid midagi kindlat, siis kasuta jutumärke "avatud noorsootöö".
• Kui ei tea täpselt, kuidas mingi lause oli siis kasuta tärni (*) Avatud * projektikonkurss.
• Kui soovid mõnda sõna välistada otsingust siis kasuta sidekriipsu märki (avatud noorsootöö -projekt, -rahastus). 
• Kui soovid kindlalt lehelt midagi leida, siis kirjuta URL-i koha peale leht ja sinna taha otsingusõna (ank.ee logiraamat). Saad vastused sellelt lehelt logiraamatu kohta.
• Kui soovid otsida kindlat failitüüpi, mis on seotud otsingusõnaga siis sisesta otsingusõna ja lisaks veel väike selgitus ( projekt filetype:pdf ja saad kõik pdf failid, mis on projekti sõnaga seotud).
• Kindlasti kasuta eesti keelsete sõnade puhul eesti keelset otsingut. Muuta saad seda google otsingu settingutest.

Lisaks on võimalik väga palju erinevaid piltidega seotud otsinguid teha, millest kõigest ei jõua siin kirjeldada. Arvutist otsimiseks kasutan väga palju seda, et vajutan WINDOWS-nuppu ja alustan kirjutamist, mida otsin. See avab automaatselt otsingu ning pakub mulle kõige paremaid variante. Ma ei pea teadma, kus mingid programmid ja failid asuvad. Selleks ongi meil arvuti, et ta aitaks mul neid leida.

5. Google tasuta tööriistada, mis on asendamatud.

Väga oluline on kellegagi koos töötades teha asju pilves. Meie noortekeskuse puhul kasutame väga palju Google tööriistu: drive dokumendid, tabelid, esitlused, küsitlused ja kalender. Kui noortekeskusega on seotud väga palju erinevaid inimesi ning nad kõik peavad teadma, millal midagi toimub, siis on kõige parem kasutada selleks Google kalendrit. Seal on võimalik jagada erinevaid õigusi ning ühest kalendrist on võimalik teise sündmusi kopeerida. Meie noortekeskuse puhul saavad kalendrit täita kõik asjaosalised. Koristaja näeb, millal on mingid üritused toimumas ning sellega saame planeerida, millal nädalavahetusel noortekeskus on avatud ja millal sünnipäevad noortekeskuses toimuvad. Iga töötaja kohustus on selle kalendriga kursis olla. Lisaks on võimalik kalendrit lihtsalt oma kodulehele lisada. Tänu sellele saavad kodulehe külastajad teada, mis toimumas on. Google dokumente kasutame kõikide projektide ettevalmistamisel, kus saame ühiselt täita ja pärast kommetaare lisada.

6. Plakatid on noorsootöö igapäevaelu.

Iga noortekeskus korraldab mingit tegevust ja tavaliselt tehakse selle jaoks plakatit. Plakati tegemine ei tohiks väga kaua aega võtta. Aja säästmiseks tuleks kasutada võimalikult lihtsaid abivahendeid. Loodan, et kõik on avastanud enda jaoks Canva, mis aitab igas formaadis visuaalseid materjale luua.

7. Kaugelt töö tegemine (trello, google, zoom või mõni muu vestluskeskkond). 

Omavalitsused on muutunud suuremaks ja tänu sellele teevad väga suurte maa-aladel erinevates kohtades asuvad noorsootöötajad koostööd ning selle jaoks on vaja ka koostööd soodustavaid tööriistu. Google tööriistadest juba veidi kirjutasin, kuid ühiste ülesannete jagamiseks on olemas ka Trello. Tegu on virtuaalse seinaga, kuhu saab postitada toimuvaid tegevusi ning neid tegevusi saab oma meeskonnaga jagada. Seal on võimalik ära märkida, kes peaksid ülesandega seotud olema, on võimalik kommenteerida, faile lisada ja väga palju muid asju teha. Loodan, et kõik on avastanud koosolekute läbiviimiseks mõne virtuaalse keskkonna, kus seda teha (Skype, Zoom, facebook jne).

8. Sotsiaalmeedia on muutnud, kuid grupid on võimalus noorte kaasamiseks.

Me kõik oleme kogenud, et virtuaalsed tööriistada on pidevalt muutumises ning sotsiaalmeedia kasutus muutub kogu aeg. Facebooki lehed ei tööta enam noorte jaoks. Facebooki grupp on siiski väga suur võimalus noorte kaasamiseks. Facebooki grupi kasutamist peab oskama teha, muidu on sellest vähe kasu. Kõige olulisem küsimus Facebooki grupi puhul on: "Kuidas ma oma sihtgruppi seon/kaasan?" Mõtle, kui palju on Sinu postitustest ühesuunaline kommunikatsioon. Oluline on, et iga Sinu postitus annaks jälgijale/grupi liikmele võimaluse postituse tagajärjel midagi teha. Kõige parem on küsida küsimusi, arvamusi, soovitusi jne. Postita pilte ja lase meemide või GIF-dena postitustele vastata, kutsu üles ise mingeid lugusid jagama. Kutsu oma jälgijaid üles osalema võistlustel ja väljakutsetel. Sotsiaalmeedia peab olema kahesuunaline kommunikatsioon ja

jälgijate seotuse/kaasatuse suurendamine peab olema kõige olulisem prioriteet.

9. Kõik ei pea olema digitaalne ja tehnoloogiaga seotud, et see oleks nutikas.

Nutikas noorsootöö ei tähenda seda, et see on ainult digivahenditega seotud. Enne kui kirjutasin lühikäskudest, siis võiks küsida, et kuidas mul need lühikäsud meelde jäävad. Vastus on, et ei jäägi. Minu nutikas lahendus on see, et minu ees noortekeskuses on kõikide nende lühikäskudega paber ja kui ei mäleta midagi, kuid soovin meenutada, siis vaatan paberile otsa. Meie noortekeskuse töötajate ruumi sein on täidetud plakatitega, mis meenutavad olulisi mõtteid, mis peaksid aegajalt meelde tulema. Meil on seal mõned lehed välja prinditud avatud noorsootöö töövihikust, võtmepädevused, tulevikus kõige olulisemad oskused, IKIGAI, argumendi koostamise juhend ja mõned muud olulised mõtted, mis on tekkinud töötamise käigus. See kõik tuletab meelde, mis on meie töös oluline.

Teiseks oluliseks mittedigitaalseks tööriistaks on valge tahvel töötajate ruumis. Selles ruumis toimuvad meil kõige tähtsamad koosolekud, mõtete arutelud, noortega suhtlus jne. Iga kord, kui mingi mõte tekib läheb see sinna tahvlile. Kui teeme projektide arutelu, siis märksõnad lähevad tahvlile ja pärast saavad noored küsida, mis toimumas on. See tahvel tekitab uusi seoseid, mõtteid ja tekitab meis selguse, et kõik saavad ühte moodi aru.

Head nutikat noorsootöö tegemist noortekeskustes!

Merlis Pajustik

Noorsootöö nõukoda - mis see on? Võrumaa näide

Võrumaa noorsootöö nõukoda on Võrumaa noorsootöötajate kogu, mille ülesandeks on arendada Võru maakonna noorsootööd, teha kohalike omavalitsuste ülest noorsootööalast koostööd, teha ettepanekuid erinevateks maakondlikeks algatusteks ning parandada noorsootöötajate vahelist infovahetust maakonnas. Koostööd tehakse SA Võrumaa Arenduskeskusega ning vajadusel nõustatakse kohalikke omavalitsusi ja teisi organisatsioone noorsootööalastes küsimustes.

Nõukoda on viimastel aastatel suurt rõhku pööranud noorsootöötajate koolitustele. Ühiselt on käidud tutvumas Malta ja Kreeka noorsootööga ning ka praegu on mõtted koostööprojekti kokku panemiseks Erasmus+ programmi.

Iga aastaselt toimub ühisüritusena Võrumaa Noorte Suvepäevad, mille korraldamine hetkel juba käib. Noorte suurürituse korraldajaks on kordamööda kõik Võrumaa omavalitsused. Lisaks peavad Võrumaa noorsootöötajad väga oluliseks noorsootöö kutse omandamist. Sügisel said kutse neli Võrumaa noorsootöötajat ning mitmed noorsootöötajad soovivad kutset taotleda kevadel.

Noorsootöö nõukoda käib regulaarselt koos iga kuu, et olla kursis noorte valdkonnas toimuvaga, arutleda ühisürituste teemadel, saada tuttavaks uute tulijatega ning olla suhtlusringis kõikide maakonna noorsootöötajatega. Noorsootöö nõukoda on ühtne ja kokkuhoidev kogu, kus ollakse kolleegidele abiks murede lahendamisel ning jagatakse ka toredaid rõõmuhetki.

Kuldre noortekeskuse noorsootöötaja

Mari-Liis Pärna 

Võru valla noorsootööspetsialist

Sirle Muiste

Margit Udam: Kuidas paistab noorsootöö kooli poolt vaadates?

Olles väga pikalt töötanud noorsootöö valdkonnas, võtsin vastu elumuutuse ja alates kevadest 2018 töötan Paide Gümnaasiumis. Tegelen koolis haldusküsimuste ja projektidega ning kooli igapäevaelu korralduslike küsimustega. Peale haridusreformi jäi Paide linna 3 põhikooli ja gümnaasiumiharidust pakub uus riigikool - Paide Gümnaasium.

Kuidas paistab noorsootöö kooli poolt vaadates? Midagi ei ole teha, aga ikkagi kuuleb väljendit tilu-lilu ehk formaalne versus mitteformaalne. Samas on näha arengut, kus akadeemiliste oskuste kõrval aina rohkem räägitakse sotsiaalsetest oskustest ehk päriselu sissetoomisest koolimajja - kuidas õpitut päriselus rakendada ja elulähedaseks muuta.

Siinkohal ongi suur roll noorsootööl: rahvusvaheline noorsootöö, kogukonnapraktika, õpilasvahetused, projektide läbiviimine, õpilasfirmad. Noortekeskused saavad siinjuures olla suurepärased partnerid. Kogukonnapraktika on hea näide, kus kool ja noortekeskus omavahel koostööd saavad teha: teooria koolis ja praktika noortekas. Hiljem toimub analüüs ja õpitut arvestatakse õppetöö osana, mille eest õpilased saavad tunnistusele kirja ühe valikkursuse. Paide Gümnaasiumis seda rakendatakse.

Rahvusvahelisi projekte saab lõimida absoluutselt kõikide õppeainetega, asi on ainult tahtmises ja fantaasias. Ühte projekti saab siduda matemaatika, liikumise, geograafia, keeled - tuleb ainult osavalt läbi mõelda ja vastava õppekavaga siduda. Samuti saab noorsootööd arvestada õppetöö osana (huviringid, noortevahetused, töö õpilasesinduses), kus osalemist arvestatakse valikainetena ja õpilased saavad tunnistusele kirja valikkursuse. Mis koostöösse puutub, siis see on inimeste põhine. Kui koolis töötavad noorsootöötaustaga inimesed, siis on teineteisemõistmine kooli ja noortekeskuse vahel kergem ja koostöö kiirem tulema. Meie kool on veel noor ja mõtteid, mida teha on palju :)

Margit Udam
Paide Gümnaasiumi korraldusjuht

Kristi Paas: Et oleks, kuhu tulla, tuleb vahepeal ühte hoida

Olen noorsootööd teinud juba viisteist aastat. Veebruaris 15 aastat tagasi „avastas“ mind ühelt seminarilt Saue Noortekeskuse toonane juhataja Erna, kes pärast mu kaheminutilist sõnavõttu kutsus mind enda juurde tööle. Öeldud tehtud.

Täna möödub sellest päevast viisteist aastat ja nüüd olen ma ise Saue Noortekeskuse juhataja. Umbes kaks aastat tagasi jäin töökohalt lapsehoolduspuhkusele, et veeta kodus kvaliteetaega oma pisikese printsessiga. Kes on aga kord noorsootöötajaks sündinud, ei saa seda tegevust niisama lihtsalt katkestada ja kõrvale heita. Nii ka mina. Seetõttu asusin beebiga kodus olles koos Anne Õuemaaga vedama noortekeskuste juhtidele loodud toetavat kogemuste vahetamise programmi „Kogemuste kullaproov.“ Anne pärjati äsja pikaajalise panustaja tiitliga üle-eestilisel noorsootöö tunnustusüritusel. Oli tõeline au ja suur rõõm temaga koos õlg-õla kõrval olulist projekti ellu viia.

Noortekeskuse tööst päriselt eemale ma ei jäänudki. Ikka toppisin oma nina nende tegemistesse, astusin aegajalt läbi, tähistasin kolleegide sünnipäevi, osalesin jõulupidudel ja muudes ettevõtmistes. Mõnus oli eemalt kaasa mõelda, justkui kohustustevabalt, kuid alateadlikult siiski omaenda tulevikku planeerides.

Eelmise aasta suvel naasin tagasi oma tööpostile noortekeskuses. Vahetult enne puhkusele jäämist toimusid kohalike omavalitsuste valimised, mille tulemusel meie väikesest Saue linnast sai suur Saue vald. Minu äraolemise aeg kulus vallal sisseelamiseks ja kui tagasi tulin, siis oligi täpselt õige aeg alustada konkreetsemate noorsootöö teemaliste muudatuste ja täiendustega suures ühendvallas. Meie jaoks tähendab see eelkõige seda, et saime enda hallata ka valla väiksemad noortetoad. See omakorda tõi kaasa väljakutse, kuidas leida väikestesse kohtadesse sobivad töötajad, sest olemasolevad astusid vastu uutele väljakutsetele. Kaadrivoolavus on üks ootamatumaid asju, millega tagasi tulles kokku olen pidanud puutuma. Lisaks väiksemate kohtade töötajatele, on parematele jahimaadele pöördunud peaaegu kogu meie seni väga stabiilsena tundunud kollektiiv. Kes ülikooli, kes erialasele tööle, kes uusi kogemusi omandama. Kui aga perekonnast lahkub väikese ajavahemiku jooksul üle poole selle liikmetest, siis paratamatult pean endalt küsima – mida ma valesti tegin? Mis enne minu tagasitulekut teisiti oli? Üks suur muudatus, mille kaasa tõin, oli asjaolu, et noortejuhid hakkasid liikuma erinevate keskuste vahel. Suurest keskusest tuli nüüd liikuda ühel päeval nädalas mõnda väiksemasse noortetuppa. See on ühelt poolt väga positiivne, sest nüüd teavad kõik noortejuhid, kuidas meie valla erinevates piirkondades elatakse ja missugused on sealsed noored, kuid teisalt jälle sundis see meid meie senisest mõnusast mugavustsoonist välja astuma. Võibolla oli see üheks põhjuseks või lihtsustavaks asjaoluks, mis aitas edasiliikumise kasuks otsustada. Seda teab iga liikuja ise.

Lahkumine omakorda tähendab uusi tulemisi, uusi inimesi, uusi ideid, oskusi, mõtteid, plaane... Seega ma ei näe neid lahkumisi üldse kui kaotusi – pigem on see võit nii lahkuja kui uute tulijate jaoks. Pikas perspektiivis võidame me sellest kõik, kuigi alguses on valus ja raske.

Lisaks tööle naasmisele otsustasin sügisel alustada ülikooliõpinguid ning omandada veel ühe kõrghariduse – eripedagoogika valdkonnas. Seega on täna mu suurimaks väljakutseks ja arenguvajaduseks efektiivne ajaplaneerimine, et tulla toime muutustega töökohal, õpingutega ülikoolis ning selle kõige kõrval jääda adekvaatseks abikaasaks ja heaks emaks oma kahele lapsele. See kõik on võimalik juhul, kui mu ümber on meeskond, keda saan usaldada ja kellele toetuda. Sellist meeskonda on vaja nii tööl kui kodus. Ja mul on õnneks vedanud – minu seljatagune on kaitstud igal rindel. Saue Noortekeskuses töötavad täna uued säravad noored inimesed, kellele pakuvad tasakaalu ka vanad „veterantöötajad.“ Oleme tänaseks sisse töötanud väiksemate noortetubade stabiilse töökorra, vajadusel sealseid töötajaid ise asendades; oleme seadnud eesmärgid lähitulevikuks; tegeleme aktiivselt noorteinfo arendamisega ühendvallas ning plaanime sel aastal alustada noorsootöö arengukava loomisega. Tore on see, et noorsootöö on Saue vallas endiselt tunnustatud valdkond ja valla noortele on loodud väga head võimalused saada osa erinevatest noorsootöö tegevustest.

Kristi Paas,

Saue Noortekeskus

Eesti ANK kogemused 4-päevasest töönädalast. Osa 3.

Kolmanda töönädala võtab kokku Carolyn Mets. 

Olime selleks valmis! 

Kolmas avastuspäev tuli meie meeskonnale juba teadlikumalt ning etteplaneeritumalt. Kui esimesed kaks olid ikka veidi ärevust pakkuvad siis kolmas oli rahumeelsem ja kindlam. Selle võis tekitada asjaolu, et oleme saanud tajuda juba esimesi õnnestumisi avastuspäevadelt või nagu Heidi eelmise nädala kokkuvõttes mainis siis oleme ehk teadlikumad, et eksimine ja ebaõnnestumine avastuspäeval pole võimalik. Me õpime, areneme ja anname endast parima ning see ongi kõige tähtsam. Mõtet kinnitab Heidi selle nädalane avastus: „Olin kolmandal arengupäeval endaga ka teatud rahu teinud ja ei tekitanud takistusi, kui oli vaja saata mõni töömeil või vastata telefonile. Endiselt olin teadlik, mida ma päevalt ootan. Selline mõtte vabaks laskmine võib üllatada. Just siis annad endale tegeliku võimaluse paindlikkus töökeskkonnas miskit avastada. Ja kui avastus ei tulegi, pole ka hullu sest loomingulist ja avastusi ei saa ette planeerida. Küll saab selleks luua sobiva keskkonna.“ 

Sellegi poolest võtavad asjad vahel rohkem aega kui me oskame ette näha. Nii sai Riin liituda avastuspäevadega alles kolmandal nädalal. Kuid see ei tähenda, et ta sellest varasemalt üldse osa ei saanud. „Ma elasin nö oma peas avastuspäeva läbi ehk siis mõtlesin asjadele “mida-ma-avastuspäeval-kindlasti-teeksin”. Mõtete tasand arenes teadlikumaks tegutsemiseks - hakkasin enda jaoks eraldi dokumenti üles märkima küsimusi, lugemismaterjali ja muud mingil hetkel olulisena tundunud infot. Ma ei kirjeldanud märksõnu pikemalt, vaid nö “salvestasin” uitvajadused. See ei võtnud kauem aega kui 2 sekundit, aga andis mulle hilisemaks analüüsiks palju ahhaa-hetki!” Seega on ka Riin nüüd avastuspäevade paadis ning jagamas enda kogemusi.

Võtame muutused vastu ja anname endale võimaluse. 

Enne kui liigun meie selle nädala leidudeni tunnen, et tahan tuua ka enda vaatepunkti 4-päevasest töönädalast. Enda ehk minu kokkupuuted sellest rääkimisest ning mingis mõttes ka noorte vaatepunkti asjast.

Kerli kirjutab enda avastuspäeva kokkuvõttes järgmist: "Üks minu kogukonna inimene just paar päeva tagasi jagas mulle, et kui lootusetu on kohati inimestele rääkida 4-päevasest töönädalast kui seda lauset kuuldes tõlgivad nad mõttes selle kolmepäevaseks nädalavahetuseks. Aga seda see ju pole. Ja nii ongi ühiskonna kinnismõtteid ja suhtumisi raske muuta. Aga räägime rohkem, veel rohkem ja ühel päeval tuleb arusaamine. Tootlikkus ju tuleb. Mõte on juba lahti! Juba on me riiulil palju uusi ideid nt keskkonnateemalisi. Hakkame varsti neid ellu viima.“ 

See lause pani mind mõtlema, kuidas on suhtunud minu lähedased ning inimesed, kui olen neile rääkinud 4-päevasest töönädalast ja pean tunnistama, et see on olnud täiesti teistsugune kui need vastused, mida võis leida Delfi kommentaariumist või varasemalt väljatoodu. Noorte jaoks on see olnud (naljakas öelda) aga normaalne. See on uuendus, mida vaadatakse positiivselt, nagu kodukontorit või ettevõtte siseseid ühiseid kinokülastusi. See on ettevõtte arengupotentsiaali tunnus ning inimesed, kellega ma olen rääkinud on vaid uurinud, kuidas meie organisatsioon seda teostab. Veel on arutletud, kuidas saaksid nemad seda enda organisatsioonis teha ning pigem kurdetud, et „oh miks minu organisatsioon midagi uuendusmeelset ei paku“. Niiet jah olgu meie noor sugu „lumehelbekesed“ ja „hukka läinud“, aga muutusi meile meeldib vastu võtta ning oleme valmis katsetama ja proovima ja ka ebaõnnestuma rohkem, sest näeme selles suurt edasiminekut. Seega toetan ka Kerli mõtet, et mõte on juba lahti ning noorem sugu võtab seda väga altilt vastu – paneme edasi! 

Mida tõi kolmas avastuspäev? 

Meie kolmas nädal tõi väga erinevaid võimalusi, avastusi ja tegevusi. 

Kerli muutis viimasel hetkel enda avastuspäeva, andes endale võimaluse proovida kõrgemal tasemel enesejuhtimist. Õigel avastuspäeval sai ta olla osa SANA meeskonnast ning luua lauamängu. Samuti sai ta kogeda põnevat toitlustust ning oma ala proffidega koos töötamist. "Mida tundsin? Ootusärevust, mis tuli tundmatu teemaga tegelemisel. Kui paljud meist on lauamängu välja mõelnud. Iga sammuga kasvavat kindlust idee arendamisel. Mõistmist kuivõrd oluline on tunnetada seda, mida sinu meel või keha ütleb mingis tegevuses ja seda jagada, et arenduses saaks sündida parim. Tundsin põnevust uute toitude ja maitsete omandamisel. Millised suurepäraselt ägedad lahendused on olemas šnitsli ja kartulipudru asemel. Ja kogu selle protsessi sees tunda kuidas inimeste mõtete ressurss töötab tohutu intensiivsusega ühise idee eest.“ 

Heidi võttis seekordses avastuspäevas ette uued Eesti ANK rahvusvahelised projektid (UPLIFT ja COST) mis on seotud uurijate võrgustikuga, millest esimeses soovitakse uuringute tulemusi ka kohe reaalselt katsetada, ning tutvus erinevate materjalidega. Tänu avastuspäevale jõudis ta tööhõive teemaliste uuringuteni ning tegi seejuures tähtsa avastuse. „Materjali juhuslik leidmine tõi mind lähemale mõttele, et, kuidas oleks võimalik suurendada valminud uuringute kommunikatsioonialaseid tegevusi, et seotud osapooled nendeni jõuaks. Leitud materjal oli väga põhjalik ja vajalik, et teha tänaseid paremaid otsuseid/valikuid.“ Antud avastuse võttis ta kaasa rahvusvahelisele kohtumisele. 

Riin leidis aja, mil ta saab pühenduda terve päev ühele teemale, samuti oli see tema jaoks aeg, mil lugeda erialast ning huvipakkuvat materjale ning kirjandust. Oli aega ennast ette valmistada eesolevaks koolituseks ning teha korrastust märkmetes. ”Järjekorras on nii palju teoseid, aga süümevaba lugemisaega napib. Avastuspäevad panid minu silmad särama, sest ma pole reaalselt nii naudinguga ammu lugenud kui viimased kaks nädalat. Ma ei pidanud muretsema mõne teise teema ülevõtmise pärast, sest sain keskenduda täpselt sellele, mis käsil oli. Sotsiaalsete pädevuste teema on suhteliselt lai ja üks tekst viis teiseni, jõudsin isegi ühe raamatu läbi lugeda, mis avas paljude teadmiste ja küsimuste tausta. Terve päev ühele teemale sügavuti pühenduda – ja see on täiesti okei?! – wow! Tunnen end koolituspäevale vastu minnes enesekindlamana ja – mis seal salata, avastuspäeva olulisus on ennast minu jaoks tõestanud!”

Mina suunasin selle nädalase avastuspäeva analüüsile ja täpsemalt enda ja inimeste analüüsile. Isiksuste tüüpide ning suhtlemisviisidest teadlikumaks saades on põnev mõelda enda ümber olevatele inimestele, kuidas nad käituvad ning miks nad nii käituvad. Õppisin ja arendasin enda veebidisaini oskusi ja andsin endale võimaluse teha midagi mida väga armastan, ehk korraldada üritus. Mõtisklesin avastuspäevade üle ja mõistsin, et ühelt poolt saab anda midagi väga konkreetset nagu oli selleks kodulehe uurimine, kuid teiselt poolt on need mittenähtavad nagu minu eneseareng, õppimine suhtlema ja analüüsima enda tööd ja olla rohkem motiveeritud töötaja samuti suured panused organisatsiooni. 

Põnevad avastused

• Me peame liikuma julgemalt sinna suunas, et kuulutada iga kuu kasvõi 1 päev üleriigiliseks Noorsootöö arendamise päevaks! Selleks päevaks kui KÕIK noortekeskused loevad ja vaatavad videosid jms ja kogume kogu selle intellektuaalse ressursi kokku. Võib olla avastuspäev koostöös koolidega. Koolivaba õppimise päev noorsootöötajatega ja enne seda noorsootöötajate enda avastuspäev, et tunnetada avatuspäeva olemust. (Kerli) 

• Mõtte vabaks laskmine võib üllatada. Just siis annad endale tegeliku võimaluse paindlikkus töökeskkonnas miskit avastada. Ja kui avastus ei tulegi, pole ka hullu sest loomingulist ja avastusi ei saa ette planeerida. Küll saab selleks luua sobiva keskkonna. (Heidi) 

• Töökeskkond mõjutab inimest, kes selles viibib. Tuleb luua keskustesse enam ühiseid avalike tööruume, mida saaksid inimesed igal hetkel kasutada. See suurendab kogukonna ühtsust, võimalusi uute inimestega kohtumiseks, suhtlemiseks ja uute ideede tekkimiseks. (Carolyn) 

• Tunne, et vahest peab avastuste ja võimaluste võimaldamiseks unustama harjumuspärase põhjaliku analüüsi otsustamisel ja lihtsalt vastama JAH. Jah uuteks võimalusteks! (Heidi) 

• Terve päev ühele teemale sügavuti pühenduda – ja see on täiesti okei?! – wow! (Riin)

Lugemissoovitus

Rumm, A. Ennastjuhtiva õppija ees on teed valla. Mihus. 2019 

https://mihus.mitteformaalne.ee/ennastjuhtiva-oppija-ees-on-teed-valla/

ANK projektikonkursi "Appi ma tahan avatud noorsootööd arendada!" 13 soovitust Marek Mekilt

11. veebruaril kella 15.00-ni saavad noortekeskused esitada avatud noortekeskuste projektikonkursile oma taotlusi. Taotlusi saab esitada nii tavaprojektide kui nutiprojektide näol. Selleks, et kirjutamine lihtsam oleks, annab Eesti ANK juhatuse liige Marek Mekk 13 soovitust, kuidas projekti kirjutada.

1. Pea meeles, et avatud noortekeskuste 2020. aasta projektikonkursi eesmärk on avatud noorsootöö arendamine (niisama asju on meil niigi palju). Vaata üle mis on avatud noorsootöö mõiste SIIT.

• Vaata üle ka alakõlbulikud ja mitte alakõlbulikud tegevused;
• ei rahastata ühekordsete ürituste korraldamist, huvitegevus, malevaid jne.

2. Selgita välja tegelik probleem/olukord, mida tahad projektiga saavutada Soovituslik meelelahutus siia taustaks on MILJARDID - “Pseudoprobleem".

3. Vaata uuesti üle ja hinda, et kas su projekt on seotud avatud noorsootööga. Vaata kas see haakub ka ANK projektikonkursi eesmärgiga.

4. Eesmärk sõnasta nii, et see oleks tulemuse või seisundi põhine ning seda oleks võimalik ka mõõta (Näiteks: Avatud noorsootöös osaleb 20 noort rohkem).

5. Projekti kirjeldus olgu lihtne, selge ja loogiline (ära kirjuta klassikirjandit), struktureeri oma teksti. Vaata, et tegevused, tulemused ja eelarve oleks loogilises järjekorras ja omavahel haakuvad ja otstarbekad. Less is more ehk vähem on parem – muidu hindaja unustab ära mis 30 rida tagasi alguses oli, tal jookseb juhe totaalselt kokku ning lõpuks ta ei saagi aru, et mis värk oli!

6. Noorte kaasamine on oluline, sest muidu juba eos ei vasta projekt konkursi tingimustele.

• Oluline, et noored oleks kaasatud planeerimisse, teostamisse ja hindamisse (kaasamist ei teha kaasamise pärast vaid mõtle miks see on vajalik);
• ei ole vaja üle pingutada kaasamisega, sest suuremad kaastaud noorte arvud ei taga seda, et sinu projekt peaks saama suuremaid hindeid;
• oluline on mõistlikus ulatuses kaasamine vastavalt tegevustele, et igal noorel oleks ikka oma roll (rohkem uhkeid sulgi ei pane veel lendama).

7. Sama mis punktis 6 kehtib ka partnerite kaasamise puhul võrgustikus!

• ...aga iga partner ei ole alati partner, st et tehnikapood ei pruugi olla automaatselt partneriks kui müüb sulle sülearvuti!
• Partner on ikka see kes panustab sellesse projekti ja üldjuhul saab ka mingit kasu (lisaks peale raha muidugi). Partnerlus on võrdsetel alustel koostöö ehk „vorst vorsti vastu“;
• igas faasis ei pea end partneri kaasamisega hullult ülepingutama. Kaasamine on ka see kui informeerid partnerit, sest alati ei pruugi tal igas projekti faasis rolli olla. Kuid kindlasti ei piisa/tohiks see projektis jääda ainult sellele tasemele, et kirjutad vaid informeerimisest.

8. Projekti tegevuste vastavuse kirjeldamisel noortevaldkonna ja teiste valdkondike (KOV; ANK jms) strateegilistele eesmärkide puhul ole konkreetne.

• Ära tee arengukava jms punktitest ainult „copy-paste“ vaid ikka kirjelda, kuidas just need tegevused toetavad neid eesmärke;
• siin sama reegel, et ei ole mõtet üle ka pingutada ja vägisi seoseid leida, kui ei ole siis ei ole seost.

9. Võtmepädevuste kirjeldamisega täpselt sama lugu, et kirjelda ikka neid mida konkreetselt projekt noorte puhul toetab ja õpetab.

• Ära unusta kirjeldada, et kuidas see toetab noort;
• veendu, et õpieesmärkide seadmine ja analüüs kajastuks projekti tegevuste kavas (projekti eel- ja järeltegevused).

10. Kirjelda projekti mõju kogukonna sidususe suurendamisele, sest on oluline, et ei nokitseks ainult üksinda noortekeskuses, vaid ka teised (kogukond) saaks sellest osa.

• Kuidas on kohalik kogukond kaasatud projekti erinevatesse etappidesse;
• kuidas projekti raames tehtut kogukonnale tutvustatakse;
• kuidas teavitatakse tulemustest ja tegevustest kogukonda.

11. Võid küll projektist midagi soetada või tegevuse teha, aga rahastajat huvitab kindlasti, et mis saab sellest edasi.

• Millised jätkutegevused on veel plaanis (ühekordseid tegevusi antud konkurss ei toeta);
• kui on mingid vahendid soetatud siis mis saab kui need katki/riki lähevad, mis raha eest neid hooldatatkse/remonditakse (miski pole ju igavene).

12. Vaata kindlasti ENTK juhiseid taotlusvormi täitmiseks SIIT.

13. Ja tea, et kui projekt on nagu valmis siis see ei ole veel valmis :) Vaata kindlasti üle hindamiskriteeriumid ja püüa maksimumpunkte.