Noorte Keskkonnanõukogu loodi Keskkonnaministeeriumi juurde 5. juunil 2019.a. Nende eesmärk on anda ministeeriumile nõu ning luua noortele võimalusi kaasa rääkimiseks keskkonna aruteludes. Juba nädala pärast, 5. juunil tähistab nõukogu oma esimest sünnipäeva ning tegemist on ka rahvusvahelise keskkonna päevaga. Veebruaris toimus esimene kolmepäevane koolitus Keskkonnaministeeriumi ja Noorte Keskkonnanõukogu koostööl, kus oli võimalus organisatsioonide liikmetel saada teadlikumaks keskkonna alastest teemadest ning töötada välja koolitusprogramm noortele tutvustamiseks. Eesti ANKi esindasid Türi Avatud Noortekeskuse noorsootöötajad, Kohila Avatud Noortekeskuse esindaja ja Eesti ANK esindaja. Kui on küsimusi noortele keskkonna teemaliste töötubade või koolituste läbiviimise kohta võite julgelt neil infot küsida!
Seoses Noorte Keskkonnanõukogu esimese sünnipäevaga on nõukogu liige ja Eesti ANK esindaja Carolyn välja toonud lihtsad soovitused, mida arvestada enda keskkonna alases käitumises:
- Liigu jala või rattaga - see aspekt on eelkõige alevites või keskustes elavatele inimestele 1-4 km jalgrattaga või jala liikumiseks on imeline võimalus ilma nautida ning keskkonnasäästlikult liikuda punktis A, punkti B. Samuti hoiab see keha tervena ning vaimu puhtana - proovi järgi!
- Prügi sorteerimine - statistika järgi sorteerib 60% eestlastest prügi, sellegipoolest tuletan meelde, et olgugi et uus olukord majapidamises võib aega võtta ning uute reeglite õppimine vaeva näha tasub antud ettevõtmine end peagi juba ära. Proovige seda ka enda noortekeskustes ja vaadake kui paljud viivad teadmised edasi ka enda kodudesse! Loe lisa prügi sorteerimisest SIIT.
- Mõtesta, mida sa tarbid ja miks sa tarbid - 21. sajandi üks suurimaid probleeme on ületarbimine, ehk me ostame endale ja majapidamisse rohkem asju kui me vajame ning toidame nii tehaseid rohkem asju tootma ning omakorda rohkem prügi tekitama. Iga kord kui hakkad midagi ostma mõtle, kas sul on seda vaja ning miks sul on seda vaja ning kas sa saaksid mõnest vanast asjast antud toote tekitada ning kas sa saaksid edasi elada, kui sul antud eset/asja pole? Igal üritusel ei pea olema uus kleit või põnev king, see on täiesti asjakohane kanda oma lemmik riietust mitmeid aastaid, peaasi, et ennast hästi tunneksid!
- Osta taaskasutatud asju - tarbeesemete ringlus on populaarsust koguv teema ning aina enam kutsutakse inimesi ülesse enda seisma jäänud/mitte vajaminevaid asju ära andma või müüma. Alati pole tarvis poest uut asja osta, kui saad seda osta kas taaskasutuskeskusest või “kaltsukast”.
- Poodle pakendivabalt - juba aastaid on poodidest eemaldatud ühekordsete kilekottide tasuta jagamine, kutsun ülesse enda poodlemist läbi mõtestama. Haara kaasa riidest kott ning kilekotti pole vaja ostagi. Samuti ei juhtu nende sidrunitega mitte kui midagi kui nad lihtsalt poekotti või korvi laduda, alati ei pea neid kilekotti panema. Samuti on müügil juba korduvkasutatavad puuviljakotid, kuhu enda juur- ja puuviljad poes laduda!
- Liigu ühistranspordiga või kutsu enda autosse reisijaid - just, pole mõtet kulutada väga saastavat naftat vaid üksinda, kutsu juba auto rahvast täis või mis veel parem, liigu bussi või rongiga. Just nii saad anda endapoolse panuse keskkonnasäästlikku eluviisi ja usu see on ka kasulik su rahakotile.
- Pista näpud mulda ja kasvata ise või tarbi kohalikku - tunne rõõmu taimede kasvatamisest seda nii aiamaal, kasvuhoones, rõdul või korteris aknalaual, sest võimalusi on kõikjal. Sellise käitumisega hoiad kokku juurviljade transpordi kulust kesk-Euroopast Eestisse ning su keha saab tuhandeid kordi puhtamat toorainet. Just seepärast tasub tarbida ka kohalikku või eestimaist!
- Ühekordsed asjad on ajast ja arust - tänapäeval on imelisi võimalusi tarbeesemetel, et mitte kasutada ühekordseid asju. Näiteks vatitikk mis on pestav, ühekordsed nõud, mis on valmistatud taaskasutatud materjalidest või joogikõrred, mida ei pea peale iga kasutamist ära viskama. Loobu sellest väiksest mugavusest ning hoia loodust vähema prügi tekitamisest nii, et kasutada korduv kasutatavaid tooteid!
- Uuri enda esivanematelt - meie esivanemad on palju targemad asjade taaskasutamisest, korrastamises ja tarbimises, kuna nende ajal polnud nii palju võimalusi kui hetkel. Mine oma vanematele või vanavanematele külla ja uuri, kuidas nemad enda tegevusi ellu viivad ning võta õppust!
Iga muutus toob kaasa mugavustest loobumist ning alguses eriti lisapingutust, kuid ükski globaalne probleem ei saa lahendust ilma kohaliku sekkumiseta, ehk iga inimese panus keskkonna alase teadlikkuse kasvatamise ja käitumise eeskuju loomisega on väga tähtis!
Oleme eeskujuks noortele ja hoiame meie loodust ja keskkonda!
Saa teada enda ökoloogiline jalajälg
