Noortekeskuste Hea Tava on dokument, mis keskendub noortekeskuse loomise ja arendamise väärtuste väljatoomisele ning Hea Tava esimene punkt kirjeldab, millised on olulised sammud noortekeskuse loomisel kogukonnas. Kärdla Noortemaja loomislugu on Noortekeskuste Hea Tava esimest punkti kirjeldav lugu.
Kärdla Noortemaja asutati 2001. aastal ning ettepanek asutuse loomiseks tuli Hiiu Maavalitsuse poolt, idee elluviimisesse kaasati Kärdla Linnavalitsuse lastekaitse spetsialist. Peamine põhjus, miks noortekeskus loodi, oli noorte vajadus omavahel kokku saada ning suhelda. Enne seda oli noorte (kampade) kogunemiskohaks linna keskväljak, mis mingil määral kogukonda häiris, sest nende tegevustest ei olnud kellelgi ülevaadet ning puudus vastutaja. Noortekeskuse idee eestvedajad andsid kohalikule omavalitsusele sisuka ülevaate, millist kasu noortekeskuse olemasolu kogukonnale kaasa toob, mille järel avatud noortekeskuse tekkele roheline tuli anti. Ilma noorteta ei ole keskuses hetkegi hakkama saadud, kohe kaasati noored noortekeskuse kodukorra loomisesse, tegevuste algatamisesse ja eestvedamisse.
Noortekeskus oli avatud noortele sobivatel kellaaegadel ja vähemalt 20 h nädalas. Keskuses töötas algul 0,5 kohaga noorsootöötaja, hiljem lisandus vabatahtlik. 2005. aastal koliti noortekeskus kultuurimaja keldrist endisesse politseimajja, mille ruumid kohandati vastavalt noorte vajadustele. Keskusesse võeti juurde veel kaks spetsialisti. Teenus on olnud algusest peale kättesaadav kõikidele piirkonna noortele- nii linnas kui valdades elavatele.
Teenused on olnud noortele võrdselt kättesaadavad ning kõikidele noortele on pakutud võrdseid võimalusi teenusest osa saamiseks. Enamus tegevusi on noorte jaoks tasuta, tegevuste valikul arvestatakse noorte soovide ja huvidega. Keskuse on siiani säilitanud enda apoliitilise, ilma religioossete eelistusteta hoiakud, juhindub oma tegevustes EV seadustest ning teistest õigusaktidest. Keskust on alates loomisest lähtunud avatud noorsootöö põhimõtetest ning olnud aktiivne, loomingulist ja identiteeti toetav, turvaline ja noori kaasav arengukeskkond.
2013. aastal ühinesid Kärdla linn ja Kõrgessaare vald. Uue valla tekkimise tulemusena algasid ka kahe ühinenud omavalitsuse sarnaste valdkondade allasutuste liitmine. Noorsootöö asutused liideti ning Kärdla Avatud Noortekeskuse, Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse (VAK) noortekeskuse ja Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS asemele tekkis ühendasutus Hiiumaa Noorsootöö Keskus. Säilisid kõigi kolme maja teenused - noortekeskustes avatud noorsootöö teenus ning nõustamiskeskuses nõustamis- ning noorteinfo teenused ning ka edaspidi jälgiti noortekeskuste head tava ehk noorsootööd tehakse koos noortega ning noorte jaoks. Kolme tegevuskoha tegevusi oli võimalik veidi ringi mängida ning ümber tõsta, et noored teenuse kvaliteedis võidaksid.
Enne asutuste liitmist kirjutas iga keskus oma projektid ise, nüüd tekkis võimalus spetsialistidel oma tööd kvaliteetsemalt teha. Hiiumaa Noorsootöö Keskuse noortemajad pakuvad avatud noorsootöö teenust- ühendasutusena teenuse pakkumise kellaajad ühtlustusid ning pakutakse sarnaseid, samas piirkonna eripäraga arvestavaid tegevusi. Samal ajal tehakse koostööd erinevate osapooltega- sh Hiiumaa Arenduskeskusega noorte ettevõtlikkuse teemadel. Keskuse tegevuskohad on avatud koostööle kõikide osapooltega, et Hiiumaa noored oleksid toetatud ning suunatud nende endi huvidest ning tugevustest lähtuvalt. Asutus tegeleb samal ajal töötajate kvalifikatsiooni tõstmise toetamisega, et valdkonnas tööle asunud spetsialistid oleksid võimelised teenust kvaliteetselt pakkuma.
Merle Salusoo, Hiiumaa Noorsootöö Keskus, nõustamisteenuse juhataja
Hiiuma Noorsootöö Keskuse toimeka meeskonna ja tegemistega tutvu siin: https://ntk.hiiuvald.ee/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar