8. aprillil 2020 toimus Eesti ANK ja ENL veebikohtumine Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidiga. Eesti ANK poolt osalesid kohtumisel Noortegarantii tugimeetme programmijuht Heidi Paabort, kvaliteedijuht Kerli Kõiv ja Saaremaa Noorte Tugila noorsootöötaja Lii Vanem. Eesti ANK andis edasi kolm peamist sõnumit ja teemat.
Noored, kes ei õpi ega tööta, hetkeolukord ja toetamine
Esimese teemana anti ülevaade noorte olukorrast, kes ei õpi ega tööta. Toodi välja, et võrreldes märtsi algusega noorte töötuks registreerimise % vaikselt tõuseb. Kuna e-õpe ei sobi kõikidele noortele siis või tekkida oht, et noored ei läbi õppekava ja tuge vajavate noorte arv kasvab hüppeliselt.
Kohtumisel tutvustati toimivat Euroopa Liidu soovitust Noortegarantiid ja Noortegarantii tugisüsteemi, mis mitme valdkonna koosmõjul on aidanud kaasa noorte toetamisele ja haridusse või tööturule jõudmiseks. Selgitati, et analüüsid ja statistika näitavad, et mitme valdkonna koosmõjul ollakse tulemuslikumad. Nimetati ka noorsootöös toimivaid tugiteenuseid nagu Noorte Tugila ja Tallinnas Hoog Sisse.
Kohtumisel toonitati, et näiteks tänase Noorte Tugila (37s KOVis) ressursside ja tekkiva koormuse vaatest ei pruugi riigis olla võimalused piisavad, et tagada üle-eestilist tuge kuna see sõltub suuresti omavalitsuse prioriteetidest ja piirkonna erinevate teenuste olemasolust, mis omakorda ei pruugi hetkel olla vastavuses eriolukorrast tulenevate vajadusega. Sel põhjusel on riigi jõulisem tugi nii noorsootöösse kui ka antud teemasse (sh ESF toetus uuel programmiperioodil) väga oluline.
Noortekeskuste olukord ja väljakutsed
Teise teemana anti ülevaade noortekeskuse olukorrast, tuues välja, et noortekeskuste jaoks on oluline toimida tekkinud olukorras operatiivselt ja noori toetavalt. Toonitati, et see kriis on noortele elu üks kujundavaid kogemusi, kus noored jälgivad, kuidas nende vanemad, linnad, koolid, asutused ja valitsus käituvad. Siin on väga suur ja oluline mõjutus väärtuste ja usalduse muutusele. Kuivõrd jäävad noored tekkinud olukorra kogemuse toel usaldama riiklikke ja kohalike omavalitsuste institutsioone noorte toetajatena.
Murekohtadena toodi välja, et üldjuhul riigi poolt haridusvaldkonnale loodud tasuta virtuaalõppekeskkonnad ei ole noortevaldkonnale tasuta kasutamiseks, samuti ei ole olnud siiani tehniliste vahendite tugi noorsootööle olnud märkimisväärselt suur ja piisav. Lahendusena nähti vajadust noore formaal- ja mitteformaalõppe võimaluste terviklikumat ja sarnasemat toetust riigi poolt. Samuti toodi välja, et on vajadus täiendavate programmide järele, mis aitavad noortel peale kriisist väljumist taas aktiveeruda positiivsete ja toetavate tegevuste kaudu noortekeskuses (sotsiaalsete oskuste tugiprogrammid, eneseregulatsiooni ja enesejuhitud programmide elluviimine).
Noorsootöö hetkeseis
Kolmandaks tunnustati Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Noorsootöö Keskust, kelle poolt on valminud kohalikele omavalitsustele juhend, kuidas oma tööd parimal moel eriolukorras korraldada ja eriolukorra leht. Anti ülevaade valdkondlike esindusühingute rollist, kes toetavad oma liikmeid mitmete toetavate tegevustega nagu olukorra kaardistamine ja analüüs, temaatilised igapäevased veebinarid, juhendid, individuaalne nõustamine jpm. Välja toodi ka mõned murekohad nagu noorsootöötajate töökohustuste muutumine (nt patrullimine), kõikide tegevuste kolimine virtuaalsetesse keskkondadesse, mistõttu ei jõuta kõikide noorteni, tööaja muutus, töötasud ja hirm majanduslanguse tõttu valdkonna vähesem toetamine tulevikus ja töökoha kaotus. Anti teada, et valdkonna valmisolek eriolukorrast väljumiseks on tekkimas, milleks koostatakse tegevusplaane, samas on nende täitmiseks tulevikus oluline nii riigi kui ka KOVi poolne tegutsemine ja kinnitus, et valdkond on vajalik ning selleks jätkata valdkonna prioritiseerimist, rahalist toetamist ja osades tegevussuundades suuremas mahus, kui enne. Toonitati, et on näha, et noorte vajadus individuaalse toe ja mitmete teiste toetavate sotsiaalsete oskuste programmideks on kasvav. Sel põhjusel tekib suurem vajadus ka spetsialistide järele.
President tänas esmalt noorsootöö valdkonda suure panuse eest noorte toetamisel, selgitas Eesti planeeritavaid samme eriolukorraga kohanemisel ja väljumisel ning andis omalt poolt lubaduse saadud sõnumeid nii otsustajatele kui ka üldsusele kommunikeerida.
