Eesti ANK korraldas 29. aprillil noortekeskuste veebinari "15. mai, mida teeb sel päeval noortekeskus?", mille eesmärgiks oli arutleda ühiselt eriolukorrast väljumise strateegiat ja noortekeskuse võimalusi tekkivas olukorras.
Veebinaril osales 113 spetsialisti üle Eesti, kes arutlesid järgmistel teemadel:
- Millised tingimused peavad olema sinu kui noorsootöötaja jaoks loodud, et kontakttegevusi jätkata?
- Millised kontakttegevusi te leiate/teate, et noored võiksid vajada eriolukorrast väljumisel?
- Milliseid tegevusi oleksite valmis tegema suvisel perioodil koos noortega?
- Mida saaksime teha, et olla järgmiseks samasuguseks olukorraks paremini valmis?
Spetsialistid tõid välja, et on keerulises olukorras ning eriolukorra lõppemisega on neil kahetised tunded. Korraga tuntakse nii rõõmu ja ootusärevust kui ka hirmu, sest eriolukorrast väljumine toob kaasa rohkelt uusi ootamatuid olukordi ja rolle. Tekkinud on mitmeid ootuspäraseid küsimusi, millele oodatakse vastuseid nt kuidas tagada uute kontaktide puhul üldine ohutus, nii enda kui oma pere ja teiste kogukonnaliikmete jaoks. Mida teha, kui noorsootöötaja ise on riskigrupp? Kuidas tagada keskuse puhtus? Mida teha olukorras, kui noortel endil maske ei ole? Kuidas teada, et noore pere ei ole kokku puutunud haigestunuga? Mitu noort on väike või suur grupp? Kelle ma luban ruumi ja keda mitte?
Spetsialistid toonitasid, et kui virtuaaltegevuste puhul saab igaüks tagada oma ohutuse siis kontakttöö puhul tekib jagatud vastutus. Suures osas seega leiti, et kontakttööd 15. mail avatud ruumi teenusena alustada ei saa, väiksematele gruppidele ja teatud keskkondades, on see võimalik aga vajadus on täpsemate juhiste ja kokkulepete järele.
Spetsialistid tõid välja mitmeid mõtteid, eelkõige peavad kontakttöö jätkamiseks olema loodud järgmised tingimused:
- selged riiklikud ja KOV-tasandi tehnilised juhised ja otsustamise aluseks olevad mõõdikud (nt üldine statistika, kaasata võivate noorte arv, keskuse ruumide ja vahendite puhastamine, keskuse kodukorra muutused jmt);
- toetusmeetmed noorsootöötajatele (nt üldine ohutus, nõustamine, oskusteabe koolitused jmt);
- kaitsevahendite kättesaadavus noortele ja noorsootöötajatele (et oleksid tagatud võrdsed võimalused osalemiseks);
- rohkemate tegevusvahendite olemasolu, et neid ei peaks andma käest kätte;
- rohkemate spetsialistide olemasolu, et tagada vajalik ohutus ja mõtestatud tegevus;
- selged sisulised kokkulepped riigi, KOV, ANK ja noorte ootuste vahel.
Avatud ruumi teenuse avamiseks siseruumes kõikidele noortele nähakse võimalust vaid siis, kui on lõppenud eriolukord, kui ei pea kasutama maske ja pidama kahemeetrist vahet ehk olukord riigis on taastunud.
Võimaluste kohta, mida suvisel perioodil teha, tõid spetsialistid välja mitmeid järgmisi plaane:
- jätkata tänaseid virtuaaltegevusi ja neid edasi arendada;
- luua koos noortega uusi arendavaid mänge ja tegevusi;
- individuaalne ja/või paarikaupa töö avatud ruumis (noorte nõustamine, nt Noorte Tugila teenus);
- hoida tasakaalu nutika noorsootöö ja silmast-silma tegevuste vahel sh õpetada noortele niisama olemist, et hoida vaimset tervist;
- rohkelt liikumisega seotud välitegevusi - vee äärde, randa, metsa, seiklusrajale;
- kevadel ja vajadusel ka sügisel koostöö koolidega, motivatsiooni loovat ja õppima õppimise abi noortele kes seda vajavad;
- tegevused, mis aitavad kodukohta tundma õppida ja seda eelkõige läbi põnevate ja mänguliste tegevuste, orienteerumise, metsaaluse vms koristamise jmt;
- erineva teavitustegevuse tagamine ohutuse teemadel nagu nt kätepesu;
- väikestes gruppides (1-5) erinevate projektitegevuste eeltööd ja korraldamine (nt pildistamine, filmimine juhul, kui noortel on võimalik kasutada oma tehnikat või seda pole vaja käest-kätte anda sest sellist tehnikat ei saa sageli desinfitseerida);
- sportlikud tegevused, mis ei eelda kehalist kontakti (nt disc-golf, vibulaskmine);
- õueala (nt rannas) infopäevad ja uute projektide koostamised koos noortega sh uue viiruse tulekuks kriisiplaani koostamine;
- õueala muusikaviktoriin, tantsuvõistlus, kunstilised tegevused (nt kriitidega tee peale joonistamine), foto-loodusjaht jmt.
Kuna tekkinud olukord on kõikidele osapooltele uus ja järgmiste sammude planeerimine on keeruline, arutasid spetsialistid ka teemal, kuidas järgmisel korral, kui olukord peaks eskaleeruma, paremini valmis olla. Peamiste märksõnade ja teemadena toodi välja järgmist:
- digipädevuste jätkuv arendamine;
- riiklik rahaline tugi vahendite soetamiseks, et teha kvaliteetset nutikat noorsootööd üle Eesti);
- järjepidev e-noorsootöö keskkondade kasutamine ja sisu arendamine;
- piirkonna noorte andmebaasi ja/või ühise veebikeskkonna loomine, kus saab noortele saata otse infot ja pakkuda neile võimalusi ka üks-ühele vestelda;
- keskuses olevate hügieeninõuete reeglite ülevaatamine (nt koristamises jms) ja noorte ohutusalaste käitumismustrite muutmine;
- mobiilse ja kutsuva noorsootöö meetodite arendamine ja meeldetuletamine;
- noorte veebikäitumise analüüs ja õppima tundmine, et vastata kiiremini noorte tekkivatele vajadustele;
- üleüldine eriolukorras toimuva noorsootöö analüüs ja sellest õppimine;
- noorsootöö võimaluste jätkuv pakkumine ka siis kui maja on kinni (virtuaalkeskkonnad, kontaktina eelkõige individuaalne töö);
- eriolukorrast õpitu alusel keskuste kodukorra ülevaatamine ja täiendamine;
- tihedate kontaktide jätkamine teiste noorsootöötajatega antud teemal;
- veebinaride jätkuv kasutamine noorsootöötajatele erinevate teadmiste ja oskuste saamiseks.
Kokkuvõttes võib välja tuua, et noorsootöötajad küll kohandusid eriolukorraga kiiresti ja loovalt ning võtsid kasutusele erinevaid kanaleid ja meetodeid, et olla endiselt olemas noorte jaoks, on eriolukorrast väljumisega veel mitmeid küsimusi ja rohkelt teadmatust, mis tuleb lahendada koosloomes noorte, omavalitsuse ja riiklike suunistega. Noorsootöötajad on teadlikud, et töö peale eriolukorda erineb varasemast ja seega on mitmeid tehnilisi ja ressursilisi küsimusi, mida noorsootöötajad üksi lahendada ei saa. Selleks on vajadus olla pidevalt kursis riigis ja valdkonnas toimuvaga ja hoida jätkuvat avatud arutelu KOViga.
Veebinarist on valmimas täpsem juhend noortekeskustele. Hoiame teid selle arenguga kursis.
Aitäh veelkord veebinaril osalejatele ja oleme terved!
