Usun, et see on noorsootöötajate seas oodatud sündmus, see on võimalus saada kokku kauanägemata kolleegide ja mõttekaaslastega. See on aeg teadmiste, kogemuste ja uute mõtete jagamiseks, see on aeg iseendale.
Oma teekonnal mõtlen, kas tõesti on veel nägemata noortekeskusi või rääkimata muresid ja jagamata rõõme. Tänapäeva muutuvas eluolus muutuvad paigad, keskused, muutuvad inimesed, nende mõttemaailm. Ja just eelseisvate päevade raames saamegi näha uut, kauanägemata, avardada mõttemaailma, teha häid ja vajalikke otsuseid ning tunda rõõmu nendest imepärastest inimestest noorootöömaastikul.
Mina olen Ivika ja jagan teiega neil kahel päeval kuuldut, nähtut ja kogetut :).
Targad vaimud Tartusse omi tegemisi tegema jäetud, oleme seigelnud kauni Lõuna-Eesti maastikul ja heitnud oma uudishimulikud pilgud kahele noortekeskusele.
"Ma tahaksin kodus olla..." iseloomustab Roiu noortekeskust, sest sealse armsa noorsootöötaja ja hubase keskkonna sõbralik vastuvõtt paneb just antud laulusõnu meenutama. Roiu on hea näide, kuidas kasvatada tolerantsust ja mõistmist nii noortes kui ka täiskasvanutes. See on kodu otseses mõttes ja usun, et Roiu noored on rõõmsad ja hoitud.
Kui öelda sõna "mõis", siis silme ette kerkib suursugusus, kunstihõng ja kerge aukartus. Ahja noortekeskus ongi kui noorte oma mõis, kaunite võlvide, noortepärase suursugususe ja mõisaliku õhkkonnaga. Perenaine Piret kostitas teelisi maitsvate pannkookide ja kosutava mahlajooga. Seega seltskond on valmis uuteks kohtumisteks.
Uued mõtted uutes sihtpunktides. :)
Erinevused rikastavad maailma, seda võin ma hetkel nähtu ja kuuldu põhjal kindlalt öelda. Iga noortekeskus on ainulaadne, omapärane, see on koht, kuhu noored ikka ja jälle tagasi tulevad.
Vastse-Kuuste noortekeskus võlus oma laheda ruumiga, kuhu mahtus kõik, mida hing ihaldab. Väheste meessoo esindajate kõrvu teritas robootikaringi võimalused, sest see ju poisse just paelubki.
Lõunapaus Põlvas, millele järgnes seedimispaus Põlva noortekeskuses, mis esimesel sammul oma omapärasusega pahviks lööb. See on keskus, kus täna kohtame esimest korda noori ja nende nägudest kumab rahulolu ja rõõm. Naeratus särab ka kõikide töötajate nägudel.
Kanepi Annikast on saanud Põlva Annika ja hirmus vahva oli teda taas näha. :)
Päev on salamisi õhtusse jõudnud ja seltskond noortemeelseid on end mugavalt Värska sanatooriumis sisse seadnud. Kerge lõdvestav suplus basseinis, et homme taas olla valmis kõike uut ja vajalikku ammutama.
Mida öelda, mida mõelda pärast pikka ja huvitavat päeva?!? Mul on hea meel näha, et noortekeskused erinevais Eesti paigus on niivõrd erinevad, sest see ongi see omapära ja rikkus, mis noorsootöömaastikku täidab. On muresid, kuid ilusad ja vahvad kogemused kaaluvad halva üle.
Ja homme...teeme me suuri otsuseid, et olla valmis kõigeks uueks, arendavaks ja jätkusuutlikuks.
Mõnusat õhtut!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar