Lubage teile tutvustada projekti nimega „Orange Fresh“, mis oli ellu viidud Eesti ANK PickUp Briti eri programmi raames ning mis seisnes koostöö loomes erineva keele- ja kultuuritaustaga noorte vahel lavakunsti meetodite kaudu. Projekti põhieesmärgiks oli õpetada erineva emakeelega noortele lavakunsti praktiliste ülesannete kaudu, et väheneks hirm avaliku esinemis vastu ja nad saaksid julgemini suhelda eesti või vene keeles.
Projekti raames toimus oktoobris 3 kohtumist Narva eesti keele majas, milles kokkuvõtlikult osales üle 30 erineva emakeelega noort (vähemalt 15 Jõhvist ja 15 Narvast) ning kellest 50% rääkisid eesti keelt emakeelena ja 50% vene keelt. Kohtumistel tutvustati lavakunsti aluseid ja arendati rääkimis- ja näitlemisoskuseid. Osalejad õppisid, kuidas intonatsiooniga ja kehaliigutustega anda edasi oma sõnumi sisu ning kuidas veelgi ilusamini kasutada keelt oma igapäeva elus. Praktiliste ülesannete jaoks jagati osalejaid rühmadesse, kus oli korraga nii vene kui ka eesti keelt kõnelevad noored koos. Tänu projektile omandasid noored oskusi, kuidas suhelda suure publikuga, väljendada end eesti ja vene keeles, oma emotsioone kontrollida ja näoilmega kõneleda. Projekti toimus koolituse ja meistriklassi formaadis.
Enne projekti algust selgus, et noortel on suur hirm iseenda vastu, paljudel on madal enesehinnang ja on tunda enesekindluse puudumist. Lisandub ka Ida-Virumaa regionaalne probleem – puudulik eesti keele oskus noorte seas. Sellestki tekkis projekti idee.
Analüüsides toimunud projekti, siis tervel projekti tiimil on tegelikult hea meel kinnitada, et projekti põhiline eesmärk on saavutatud. Me leidsime, et iga üksik osaleja arendas neid vajalikke oskusi, millele keskenduti projekti raames ning millele oli põhiline rõhk. Keegi õppis ära, kuidas end emotsionaalselt väljendada ja kuidas mitte pelgata avalikku esinemist. Osalejatelt saadud tagasiside põhjal on võimalik järeldada, et projekti tegevused ja ülesanded olid nende jaoks väga kasulikud ning nad soovivad veelgi sügavamini saadud oskusi arendada ja mõtlevad juba jätkuprojekti peale. Meil endal on ka tungiv soov jätkata selle teema arendamist, kuna käsitletud probleem on kaasaegses ühiskonnas väga ja väga oluline.
Selle projekti korraldamise käigus oleme õppinud palju uut. Ausalt öeldes oli see meie jaoks absoluutselt uus kogemus, sest varasemalt puudus meil mingisugune praktiline kokkupuude projekti korraldamisega. Pidime ise üürima ruume, tellima toitlustuse, pidama läbirääkimisi erinevate partneritega. Tänu saadud kogemusele meie eesti keele oskus on tunduvalt paranenud. Meie kindlasti soovitame kõikidele, kellel on äge idee olemas korraldada selliseid toredaid projekte, kuid eelnevalt läbi mõelda kõiki pisikesi detaile, sest nendest sõltub kogu projekti edukus. Olulisel kohal planeerimise juures on tegevusplaan, mis peab arvestama ka force majeure olukordadega. See tähendabki, et kui midagi ei lähe eelnevalt kokkulepitud plaani kohaselt, siis alati peab olema ka varuplaan, mida saab kenasti ja kiiresti rakendada.
Projektides, kus kohtuvad kaks kultuuri, peab olema mõlematele osapooltele tagatud keeleline tugi. Seetõttu valmistatud harjutused olid kahekeelsed. Sellega oli tagatud võrdne osalemisvõimalus ja osavõtjatel kujunes suurepärane võimalus eesti või vene keele praktiseerimiseks mitteformaalses keskkonnas. 4-liikmelistes minirühmades olid nii noored, kes rääkisid ainult vene või eesti keelt kui ka need, kes oskasid kaks keelt korraga. Selline tiimi moodustamise lahendus võimaldas vältida ülesannete arusaamatusest tulenevaid probleeme ning oli eduka koostöö alus. Õppeprotsess koosnes ka kodutöödest, mida osalejad pidid tegema kohtumiste vahel. Kodutööde valmistamisel sama meeskonna liikmed pidid üheskoos töötama ja toetada üksteist.
Turvalisuse riskide maandamiseks ja laiema osalusvõimaluse pakkumiseks toimusid korraga nii veebi- kui ka tavalised füüsilised kohtumised Narva eesti keele majas. Osavõtt oli päris suur ning positiivseks võib märkida ka seda, et noored hakkasid ise näitama initsiatiivi ning kindlasti sooviksid edaspidiselt osaleda ka muudes sarnastes tegevustes.
Meie isiklikult oleme õppinud ressursside juhtimist haldamist. Õppisime selgeks, kuidas käib ostude tellimine ja vormistamine, mida tuleb silmas pidada lepingute sõlmimisel ja dokumentide vormistamisel. Enne igat kohtumist pidime helistama igale osalejale, hoolitsema tema transpordi ja heaolu eest. Kogu projekti vältel suhtlesime iga osalejaga eraldi, et aidata teda ületada raskusi ja takistusi, mis tekkisid ühistegevuse käigus. Meie enda vastutustunne on märgatavalt tõusnud, sest igaüks meist sai aru, et ta töötab suure hulga inimese jaoks.
Tulevikus tahame korraldada veel projekte, tegutseda vabatahtlikutena. Sellised tegevused pakuvad meile rõõmu ja häid emotsioone. Nüüd kui on möödunud juba kuu aega, siis võime olla kindlad, et meist kui korraldajatest sündis üks suur ja tugev meeskond. Siiski tuleb meil veel õppida, kuidas jagada meie vahel vastutust, korraldada operatiivset suhtlust ja hoida kõrgelt meeskonnavaimu.