Meie projekti idee seisnes koostöö arendamises 10--16 aastaste laste vahel läbi digipädevuste õpetamise Narvas ja Kohtla-Järvel. EDUKOHT meeskond õpetas erinevaid programmeerimiskeeli (Scratch, JavaScript, HTML, CSS) ja muid digipädevusi - nagu näiteks disain, veebiarendus ja mängude arendamine. Antud projekti raames kasutasime programmeerimist kui kultuuride silda. Lapsed töötasid gruppides ühe suurema projekti kallal, mis tutvustas nende kultuuuriruumi.
Elades pikalt Ida-Virumaal oleme näinud, et riigi poolt alustatud integratsiooni tegevus on pigem aeglane ja tekkis soov oma enda oskusi kasutades tõsta integratsiooni kultuuride vahel. Vahemikus 01.10.2020 kuni 28.11.2020 viidi läbi mitu üritust, mille raames erineva kultuuriruumiga lapsed töötavad koos ühise projekti nimel. Nende eesmärk oli näidata ühes projektis nende kultuuri ning näidata kuidas need kultuurid lõimuvad. Eesmärk sai osaliselt täidetud, sest lapsed said ürituste raames näidata neile meeldivaid aspekte nende kodukultuurist:
- Videod, mida nad vaatavad
- Muusika, mida nad kuulavad
- Mängud, mida mängitakse
- Koolikogemus
- Jne.
Kuid selle kõige jooksul ei piisanud aega, et tutvustada projekti, milleks toimuks täielik sisuline lõimumine, projektid olid küll meeskondlikud, kuid huvitavama tunni tarvis oli otsustatud, et lapsi ei piirata projektide arvuga, ehk neid võis olla ühes meeskonnas rohkem kui üks.
Kohtla-Järvelt ja Narvast pärit noorte identiteedi määramine oli küll raske, eriti segaperedest noorte puhul. Isegi kui nende käest küsida mis rahvusest nad on, siis tihtipeale tuleb segane või ebakindel vastus või vastust hoopis ei tule. Nii et registreerimislehtedes märgitud rahvus on umbkaudne. Noored ise andsid tagasisidena mõtteid, et teine kultuur tundus küll kohati kummaline ja isegi naljakas, kuid siiski tore ja nad tahaksid rohkem uurida eri kultuuride kohta. Koostöö õnnestus vägagi, kuigi mitmed lapsed soovisid teha oma projekte, oli ka mitmeid, kes tahtsid teha midagi koos.
Kohtla-Järve slaavi põhikool on olnud selles kogukonnas väga tähtis ning aidanud meid nii ruumidega kui ka inimestega. Kogukond (meie sotsiaalmeedia jälgijad ja kohalikud) nägi, et lõimumist saab teha läbi vähem traditsiooniliste ürituste - läbi tehnoloogia õppe.
Läbi projekti õppisime paremini mõistma eri laste vajadusi tulenevalt nende kultuurilisest taustast. Iga laps on omapärane ja paljuski tema teadmised ja nende omistamise oskus tuleneb just tema kultuurilisest taustast. Nii mentorid, korraldajad kui ka teised lapsed mõistsid nüüd paremini, mis olukorras võib laps olla ning kuidas peaks suhtuma sellises olukorras kui näiteks ühel lapsel ei tule just kuigi välja või mõnel teisel pigem väga väga hästi. Dokumentatsiooni kohapealt õppisime nii taotluste loomist kui ka aruande loomist, mis on väga tähtsad oskused ka tulevaste projektide puhul. Kindlasti soovime ka tulevikus kogukonna tegevustes olla abiks ning toetajateks.
Meie meeskonnajuhid Narvas ja Kohtla-Järvel õppisid palju projekti struktuurist, selle ettevalmistamisest ja aruande kirjutamisest ning seatud eesmärkide täitmiseks ajakava planeerimist.
Projekti käigus, nagu on ka piltidel näha, lapsed veetsid aega nii töiselt kui ka lõbusalt. Me ise saime rohkem kogemust sellega kuidas valmistada ette projekte, mis ei kuulu meie põhiõppesse. Vägagi arenes just inimeste väärtustamine ja austus. Suhtlemise oskus on väga tähtis 21. sajandi oskus, mida kõik lapsed, korraldajad ja mentorid arendasid selle perioodi jooksul läbi mängude projektide ja kultuurilise vahetuse.
Õppisime spetsiifiliselt programmeerimise pädevust läbi Scratch programmi.
Edukoht meeskond reklaamis oma proovitunde Kohtla-Järve elanikele orgaaniliselt oma sotsiaalmeedias. Edukoht-sisene teavitustegevus seisnes Evelina Marheli töös – ta saatis registreerinud laste vanematele kutseid, pani neid kirja ja tuletas proovitundidest meelde. Pärast proovitunde võttis ta nendega ühendust, küsis tagasisidet ja kutsus edaspidi programeerimist õppida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar