 |
| Heidi Paabort - Eesti ANK tegevjuht 2008-2017 |
Et rääkida oma noorsootöö kogemusest ja selle sees kasvamisest, ei saa ma kuidagi üle ega ümber Põltsamaa noorsootöö algusaegadest ja Eesti ANKi teekonnast. 24 aastat! Mulle tundub, et see karussell sai alguse justkui eile.
Ajal, kui oli vaid neli noortekeskust
Aastatel 2000-2001, kui Eestis oli avatud vaid neli noortekeskust, korraldas Eesti Noorsootöö Keskus noortekeskuste loomise tõukeks koolituse, kus sai osaleda igast maakonnast kaks esindajat. Mina olin siis üks neist õnnelikest, kes sai sellel koolitusel esmaseid teadmisi noorsootööst, projektindusest ja paljust muust. Lisaks käisime ka õppevisiidil Soomes, et tutvuda sealsete noortekeskustega. See reis jäi mulle alatiseks meelde ka põhjusel, et see oli sel päeval, kui Ameerikas langesid kaksiktornid.
Minu valimist koolitusele mõjutas see, et olin 1998. aastal kolinud Põltsamaale ja mulle pakuti ühisgümnaasiumis, pärast Viljandi Kultuurikolledži tantsukunsti eriala lõpetamist, huvijuhi ja tantsuõpetaja kohta. Esmalt olin tööl 0.5-kohaga ja kuna ma olin õppealajuhataja arvates liiga aktiivne, pakuti mulle lõpuks täiskoht. Juba siis olin arvamusel, et noorsootööl koolis on suur roll noore kasvamisel ja arenemisel, ning püüdsin oma tööd teha nii, et pigem loon mina keskkonna, kus noor saaks võimalikult suure kogemuse erinevates tegevustes, ja hoidusin sellest, et mina tema õppimise kogemust ära võtaks.
Kuigi ma töötasin pigem noortega vanuses 6–13, hoidsin ma silma peal ka vanematel noortel ning seda aktiivsust märgati Põltsamaa Linnavalitsuses, kus mind kaasati noorsootöö arendamisse. Tänan, Ülle! Ega ju keegi täpselt ei teadnud, mis see täpselt on. Nii panid 1999. aastal seitse inimest pead kokku ja lõid Põltsamaale Noorteühenduse Juventus, mille eesmärgiks oli noorsootöö korraldamine Põltsamaal. See ühendus tähistas just 21. aastapäeva ja on esitatud ka üheks riikliku tunnustuse “Pikaajaline panus noorsootöösse” kandidaadiks. Tänan sind, Annika! See tunnustus on minu jaoks väga märgilise tähendusega, sest see ühendus (mis peamiselt tegutseb läbi noortekeskuse) on olnud ka minu motiveerijavaks, olemaks hiljem parem tegevjuht Eesti ANKis. Ma teadsin alati ja tean ka täna, mis noortekeskustes toimub, tean nende rõõme ja muresid. Lisaks sain ja saan ka täna selle ühenduse tegevuse kaudu mitmeid uuendusi testida ja siis juba ühisprojektides Eesti tasandil “tagant tõugata”.
 |
| Arutelu noortega, Arvamusfestival |
Noorsootöös on minu süda
Pärast ühenduse loomist tajusin, et noorsootöö on minu jaoks just see, mida olen otsinud, ja sukeldusin koos sadade noortega sellesse imelisse maailma. 1998. aastal kirjutasin näiteks oma elu esimese projekti ning saime selleks tuge 190 eurot. Mäletan, et esitasin selle maavalitsusse, kust sain tagasiside, et oot-oot, eelarve ja selleks taotletav summa peaksid olema kooskõlas. Olin eelarve koostamisel ja sellele tuge otsides arvanud, et näitan seal kõik kohad, kust plaanin raha küsida, arvestamata, et kui kõik toetaks, oleks eelarve mitmekordselt ületatud. Tänaseks loodan, et olen projektide kirjutamise selgeks saanud, sest võimalusi selleks on olnud palju. Kord uuriti minu käest, kas projektindus ei ole mitte ebastabiilne ja kuidas ma jaksan. Leidsin tookord ja ka täna, et projektindusel on kindlasti mitmeid miinuseid, aga samas on plussideks pidev õppimine, pidevalt uued teemad ja noored ning ressursiliselt on võimalik alati ette teada, millal need lõppevad, et olla valmis uusi võimalusi leidma. Avastasin üpris varakult, et mulle meeldivad aruanded, süsteemsus ja seosed.
Kuidas ma hulljulge sammu tegin
Aga tulles tagasi minu noorsootöö algusaegadesse, tegin veel ühe hulljulge sammu, nimelt otsis täna veel SANA nime all tuntud asutus igasse maakonda maakondlikke konsultante. Kuigi ma inglise keelt ei osanud ja seal pidi end inglise keeles esitlema, otsustas kohtumist korraldav meeskond, et kuna ma ikka nii väga tahan ja olen selleks valmis õppima, sh keelt, võtavad nad mu siiski oma riisikol meeskonda. Tänan teid, Reet, Ülly ja Mirjam, minusse uskumast! See võimalus avas minu jaoks silmad, kui palju põnevat toimub ka väljaspool Eestit. Minu esimene välisreis, et mõista rahvusvahelist noorsootööd, oli Strasbourgi, Prantsusmaale. Seal räägiti vägivalla ennetamisest. Ilmselt ei oleks ilma selle tõuketa toimunud neid rahvusvahelisi noortevahetusi, kontaktseminare ja õppevisiite ning konverentse, mis viisid mind kokku sadade kui mitte tuhandete noorte (peale 50 noortevahetust läks lugemine sassi) ja ekspertidega ning pea igasse Euroopa riiki, lisaks Ameerikasse, Hiinasse, Aafrikasse, Indiasse jne. Rahvusvaheline noorsootöö rikastas tohutult mu maailmapilti, mõnikord andis uusi teadmisi ja mõnikord tõdemust, kui hästi kõik Eestis on. Aga kindlasti sain palju sõpru kogu eluks!
 |
| EANK loomise koolitus |
Eesti ANKi loomine ja Põltsamaa avatud noorsootöö algus
Minnes meenutusega tagasi Eesti Noorsootöö Keskuse aastase koolituse juurde, siis lõppüritusel otsustati, et edasiseks tööks vajatakse avatud noortekeskuste arendamise tarbeks esindusorganit. Just nii sai 9.11.2001 alguse Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK). Tol ajal said asutajad olla vaid MTÜd ja nii said asutajaliikmeteks seitse MTÜd, kes soovisid arendada või juba korraldasid noortekeskuse tööd. Mina esmalt oma aktiivsust EANKis ei rakendanud, pigem tegutsesin edasi Põltsamaal, kus salamisi unistasime noortekeskusest ja käisime mitmes noortekeskuses õppevisiidil. Ühel 2001. aasta päeval saime omale Põltsamaa kirikule kuuluva aedniku maja, mille tasuta rendile võtmist tunnistas ka minu esimene tütar vankris magades. Selle maja mädanenud konstruktsioonid aitasid maha võtta noored, keda tänapäeval tahetakse veidi sildistada, maja aitas uuesti üles ehitada Hasartmängumaksu Nõukogu. Avamine toimus 2005. aastal.
Eesti ANKi ametlik töö sai aga alguse 2002. aastal ja tol ajal kohandas ühendus Euroopa Noortekeskuste Konföderatsiooni poolt 2000. aastal paika pandud avatud noorsootöö põhimõtete kontseptsiooni (mis tundub ka paljudele tänastele tegijatele üpris segane). Täpselt sama kontseptsioon on täna uuesti EANKi laual, kui loodud on uus versioon, juba Eesti ANKi enda nägemus, avatud noorsootöö põhimõtetest.
Projektinduse ajastu
Mäletan, et värskete noortekeskuste esindajate suurimaks ootuseks oli see, et lisaks kohalike omavalitsuste toetusele saaksid ANKid ka riiklikku toetust ning läbi selle omakorda suureneks ANKide rahastamine kohalike omavalitsuste poolt. Veel enne minu jõudmist EANKi, sai 2005. aastal alguse Eesti ANKi töö tulemusel Maakondlik ANK Konkurss. Ja siis, kui olin HTMi poolt saanud ootamatult oma esimese noorsootöö Kuldse noorsootöötaja tunnustuse “Väikse printsi” graafikaga, see algas… Ühel päeval 2006. aastal helises telefon ja ma sain kõne EANK juhatusest, et kohe-kohe nii umbes 30 minuti pärast on vaja esitada üks projekt taotlemaks noortekeskustele tuge vahendite tarbeks, kui nad on valmis neid vahendeid ka teistele tasuta laenutama. Tänan sind, Marika, mulle helistamast! Nimelt oli haridusminister külastanud ühte noortekeskust ja saanud teada, et noortekeskused vajaksid kiirelt erinevaid tegevusvahendeid. Ja nii ma siis istusin maha ja panin oma mõtted paberile, et see 30 minuti pärast juba edastada tänasele Haridus- ja Teadusministeeriumile. Alanud oli „ANK kui Varaait“ programmi ajastu. Lisaks kirjutamisele kaasati mind seda ka juhtima. See periood kestis neli aastat. „Varaaait“ toimetab tänagi ning tunnen seal veel osaliselt ka ennast ära.
Selleks hetkeks olin juba Põltsamaa noorte heaks koos erinevate meeskonnakaaslastega kirjutanud kümneid projekte, sh sai ehituseks rahalist tuge ka esimene Põltsamaa noortekeskus, Allika Avatud Noortekeskus. Kuna linnal MTÜle eriti raha anda ei olnud, siis meeskonna palkamiseks ja hoone ülalpidamiseks pidin kirjutama projekte (mida teen tänaseni). Ilmselt Eesti esimese ja tegelikult ka teise noortekeskusena saime tuge Euroopa Sotsiaalfondist, kuhu kirjutasin projekti haridusasutustele mõeldud meetmest. Nimelt kirjutasin selle projekti kahe noortekeskuse tarbeks, selle tõukel sai loodud ka Püssi noortekeskus Ida-Virumaal.
Kuigi noortekeskuse juhtimine pole olnud kunagi minu põhitöö, on see olnud minu kirg ja hobi, õppimise võimalus ning uudishimu, kas saan hakkama. Minu roll on olnud hoida suurt pilti koos ja leida ressursse, et meeskond saaks teha head tööd. Võiks öelda, et viimased 15 aastat olen ühenduse esimehena nuputanud, kuidas MTÜle kuuluv keskus saaks ellu jääda ning suuremas osas igal aastal leidnud lisaks KOVi toele rohkem kui 50% lisarahastust. Lihtsalt usun, et üks töötaja ei suudaks noortele tagada tegelikku tuge ja oma parimate töötajate heaks (Tänan teid, Marge, Merlin, Ave, Monika, Merle ja Maire!) heas mõttes pingutanud, et nad oleksid ka ise hoitud ja saaksid oma tööd teha meeskonnana. Armastan oma meeskonnale öelda, et ma olen nagu tuul, te ei näe mind, aga loodetavasti olen tunnetatav!
Noortekeskus kui sotsiaalse kaasatuse suurendaja
Minnes aga tagasi oma elu õppetundide juurde, olen tänulik, et ajal, kui noortekeskustele avanesid Euroopa Liidu võimalused, lükati meie esimene sisuprojekt tagasi, sest uuesti projekti esitamiseks töötasin läbi hulga rahvusvahelisi uuringuid ja dokumente, mille põhjal tekkis mulle arusaam, et noortekeskus on palju enamat, kui ainult koht, kus lapsi tänavalt eest saata. 2005-2008 sai alguse projekt “Noortekeskus kui võimalus noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamisel.” Hiljem olen saanud teada, et komisjon ei saanud küll täpselt aru, mida ma teha plaanisin, aga kõik tundus õige. Noorte toetamine, tööhõivesse ja haridusse suunamine, huvipõhised arendavad tegevused ja palju muud. Hiljem sellele projektile HTM-poolset tunnustust saades küsiti, miks teised noortekeskused sealt meetmest raha ei küsinud, vastasin, aga see polnud ju neile suunatud. Minus endas on alati olnud seda ainest, et mulle meeldib riskida ja piire nihutada. See projekt oli küll üks suur õppimise koht, samas andis mulle ESF projektikogemuse ja julguse seda mitmeid kordi hiljem korrata. Julguse andis ka see, et 2003. aastal liikusin ma uuele ametipostile, milleks oli ESFi projektide nõustamine. Enne seda olin aga koolis suutnud selgeks teha, kui oluline oleks koolis projektijuhi ametikoht. See loodigi tookord ja on tänaseni olemas. Minu uus töö aga oli eelkõige suunatud kutsekoolidele ja MTÜdele. Mäletan oma esimest projektinõustamiskogemust, kus käsitööd tegev MTÜ tahtis projekti kirjutada ja tuli paberkandjal ja käsitsi kirjutatud taotlusega, mille ma siis aitasin projektikeelde tõlkida. Mul oli ääretult hea meel hiljem kuulda, et see projekt oli selles meetmes esimene raha saanud projekt. Iga minu samm oli seotud uute õppimistega ja hoides meel avatud, oi, kui palju ägedat maailmas on leida.
 |
| Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus |
Ja siis tuli ühisprojektide ajastu!
Eesti ANKis projekti „Varaait“ (2006-2009) juhtimise, rahaliste ressursside leidmise järel Allika ANKile ning pärast teise tütre emaks saamist leiti Eesti ANKis, et oleks aeg võtta tööle tegevjuht, kes toimetaks täiskohaga ning aitaks ühendusele uue hingamise sisse puhuda.
Kuna ESFi meetme konsultandi töökoht loodi vaid kolmeks aastaks, otsisin uusi väljakutseid. Kandidaate oli küll mitu, aga tegin ka selle sammu ja kandideerisin. Ei tea, mis lõpuks minu kasuks otsustas, aga üks info, mis hiljem minuni jõudis, oli see, et otsiti inimest, kes oleks valmis üksi töötama. Rohkem palgalisi töötajaid ju ühendusel polnud. Ma ei lasknud end kaua poputada, sest mul oli selge teadmine, et ressursse on kuueks kuuks ja selleks ajaks peab valmima mõni projektitoetus, et töö saaks jätkuda. Tules oli korraga mitu suunda.
Muutus varasemaga oli see, et kuna noortekeskusi loodi aina juurde ja ühiselt oli sõnumeid kergem ühiskonda suunata, sai alguse, võiks öelda, noortekeskuste ühisprojektide ajastu. “Noored otsustavad tulevikku” koostöös Briti Nõukoguga (tänan sind, Ursula!), “Eriti keskkonnasõbralik noortekeskus” koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega jpm. Ühenduse üldisele arendustööle andis aga olulise müksu Kodanikuühiskonna Sihtkapital, et suurendada EANK eestkostevõimekust ning lükkas käima tänaseni toimuvad noortekeskuste Eesti-sisesed õppevisiidid.
Põltsamaal oli meie ühendus alustanud uue noortekeskuse loomist ja saime linnaga kokkuleppele, et kirjutame rahastustaotluse Euroopa Regionaalarengufondile, sest Allika ANKis toimuvad tegevused olid end küll tõestanud, ainult et ruumi oli seal liiga vähe. Nii õnnestus panna alus Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusele. Taas tänasime õnne, et esimesel korral, kui ANKidele ehituseks Euroopa raha suunati, tuge ei saanud, sest siis ei osanud veel unistada võimalustest, mis toob endaga seadusemuudatusega kaasnev nõue, et kasiino ei tohi haridusasutusele nii ligidal olla. Selle tulemusel pidi linn kaks hoonet ära vahetama. Endine restorani hoone kahe kooli ja raamatukogu juures jäi vabaks, samas vajas vana välimus kiiret korrastamist, sest rannahoone oli linnarahvale alati tähtis olnud. Otsustasime minna riski peale välja ja kirjutasime projekti valmis 31. märtsi kuupäevaga, ise samas teades, et linna volikogu arutab seda teemat täpselt üks päev varem, 30. märtsil. Tänan sind, Jaan!
 |
| Heidi tütred :) |
Aga asjad juhtuvad ikka siis, kui on õige aeg, koht ja inimesed. Nii alustati 2009. aastal uue keskuse rajamist. Mäletan, et istusin koos hoone projekteerijaga Tartu Maarjamõisa haigla esimesel korrusel ning leppisin kokku värve ja ruumide asetust, samas saanud ise paar päeva hiljem kolmandat korda emaks. Tütred! Avamispäevale eelnes tore üllatus ministeeriumi tunnustusena pikaajalise noorsootöö eest Põltsamaal. See oli vastuvõtt, kus kohtusin oma paljude tänaste kolleegidega! Ilmselt mäletavad veel paljud teist tormi Monika, mis sellel tunnustuse vastuvõtupäeval tervet Eestit tabas! Sajad inimesed olid samal ööl orus lõksus ja militaartehnika, mida rahu ajal väga ei kasutata, toodi inimesi välja päästma!
Euroopa Liidu rahastuse ajastu
Seega olin tütarde sünni järel veidi EANKi tegevustest eemal.2010. aastal läksin tagasi ja kirjutasin uue ühisprojekti noortekeskustele, ilusa pika nimega “Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste”. See oli võimas projekt, täname väga ministeeriumi, Eesti Noorsootöö Keskust ja ESFi selle toetuse eest, sest kokku sai sellest projektist osa lausa 150 noortekeskust. Täna ei kujutaks enam ükski noortekeskus ette, et sellal üpris uuenduslikuna tundunud tegevused täna nii tavapärased on. Näiteks noorte omaalgatus (NAF), tööelu tegevused ja avatud huviringid. Edasi tulid juba uued ühisprojektid, mis alustasid tööd aina keerulisemate sihtgruppidega. Alates 2010. aastast hakkas Eesti ANKi meeskond ka järk-järgult suurenema. Ühel hetkel oli ühenduses lausa 10 inimest tööl. Pidin õppima rohkem delegeerima ning teistega arvestama. Kui sa olid harjunud asju üksi tegema ja otsustama, polegi nii kerge ümber õppida.
Karussell jätkus. Kui Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetas Noorte Tugilale idee andnud tegevusi, et noored, kes ei õpi ega tööta, saaksid vabatahtliku tegevuse kaudu tagasi haridusse või tööle, toetas Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm tegevusi, et avada noortekeskuses huviringe, pakkuda laagreid ja mobiilset noorsootööd ning tutvustada mitmeid tõenduspõhiseid sekkumisi. Sellest projektist on saanud alguse ka üks täna palju kasutatud sõnu: MoNo. Nimelt kasutasin ma tabelis lühendeid ja mobiilse noorsootöö asemel kasutasin lühendit MoNo. Mingi hetk enam keegi seda pikalt ei nimetanudki ja tänaseni võetakse MoNo sõna tähendusena seda, mis eelkõige on seotud noortekeskuste poolt elluviidava mobiilse noorsootööga. Sarnane lühendilugu on seotud noorteinfoga, kus üks hetk sai loodud lühend NI ja see on paljudel noortekeskustel täna ka logona seinal.
 |
| Brüsselis noortegarantiid esitlemas |
Teaduspõhiste programmide ajastu
EANKi meeskonna poolt kirjutati projekte erinevatele fondidele ja nende teemad olid seinast seina. Kõik oli uus. Uuriti, mis on noortekeskus? Kuidas EANK saaks olla meedium? Korraldati IT-ööd, Euroopa päeva ja noortepäevi. Toimusid mõttetalgud „Hiromant“. Prooviti saada tuge MoNo bussile, valmis Noortekeskuste Hea Tava, logiraamat, sotsiaalprogramm Murdepunkt, tugiteenus Noorte Tugila, omaalgatuste fond Nopi Üles jpm. Seejärel tundsin, et tahan keskenduda kindlale teemale, mistõttu andsin tegevjuhi rolli järgmistele õppijatele. Olin tegevjuhi tööd märkamatult juba kümme aastat teinud. Keskendusin juba uute EANKi meeskonnakaaslastega uutele väljakutsetele, et teha selgeks, kes on siis väidetavalt noor, kelle elu ei ole teiste arvates läinud plaanitult. Kui keegi arvab, et me teadsime alati, mida ja kuidas me teeme, siis nii see ei olnud. Keegi ei kujutanud täpselt ette, mida võiks tähendada nt logiraamat või mis on Noorte Tugila, milles seisneb Nopi Üles unikaalsus jne. Kõike seda tuli meeskonnal ise uurida, õppida, katsetada ja jälle katsetada. Lugeda ja veel kord lugeda.
Kuidas sündis Nopi Üles?
Õppimine on olnud Eesti ANKi fookuses algusaegadest peale, kuid mõnikord jõudsime tulemuseni näiteks seetõttu, et kõikide lauad olid tööst lookas ja vaim väsinud. Näiteks oli Nopi Üles eelkäijal, COOPi poolt toetatud kampaanial, vajadus suunata 10 x 500-eurosed stipendiumid noortele, et nad saaksid selle toel midagi kogukonnas ellu viia. Kuna keegi sellist asja varem teinud ei olnud, tekkis paus ja siis sai see idee välja käidud. Teeme siis nii, et siin puudub põhimõtteliselt meiepoolne haldamine. Ei mingeid taotlusi ja komisjone. Kasutame virtuaalset noorsootööd. Las noored teevad postri või video ja saadavad meile. Meie paneme FBsse üles ja kes saab kõige rohkem hääli, saab ka toe. Kas me sellesse ka ise kohe uskusime? Ilmselt küll. Oli selge, et häälte saamiseks teevad noored ise FBs aktiivselt reklaami ja nii jõuab see kampaania paljude noorte ja ka kogukondadeni üldiselt. Ja see toimis. Kõik 10 stipendiumi sai välja jagatud, tahtjaid oli muidugi tunduvalt rohkem. Siit ei olnud enam palju edasi minna ja mõelda, kui tekkis võimalus osaleda hankes, mille tulemusel on täna olemas Nopi Üles. Küll enam noori jõustaval kujul, kuid põhimõte on jäänud samaks. Riin on selle võimsaks loonud!
 |
| Tunnustus pikaajalise noorsootöö panuse eest |
Noorte Tugila – andsime endast parima!
Avatud noorsootöö, väärtuspõhisus noorsootöös, rahvusvaheline noorsootöö, logiraamat ja Noorte Tugila on kindlasti teemad ja tegevused, mis on mind aegade jooksul kõige enam kõnetanud. Usun, et oleme koos Kerliga (Tänan sind, Kerli!) pannud tugila loomisesse oma hinge. Kuigi esmapilgul võib see tunduda üks lihtne noori toetav tegevus, siis iga samm, iga otsus, iga lisatud mõte on kaalutud ja analüüsitud, et noored tunneksid end sellel teekonnal hoituna ja kindlasti mitte sildistatuna. Olenemata sellest, kuidas tugila teekond noortekeskuste juures orgaaniliselt areneb, tean, et tuhanded noored on paljude noortekeskuste südamest tulnud töö kaudu leidnud juba täna oma elule uue tähenduse ja liikunud lahenduste poole. Ja see ongi kõige tähtsam. Nii nagu ma oma lastele armastan öelda – me oleme teinud oma parima!
Õppimise ajastu
Olen Eesti ANKi tegemiste kaudu tohutult palju õppinud. Iga uus teema ja väljakutse, iga uus meeskonnaliige, uus koostööpartner, on toonud minu ellu palju põnevust ja uut hingamist. Ühiselt sammutud teekond, õlg õla kõrval, oleme võtnud väikseid ja mõnikord ka suuri samme, omale asjad selgeks tehes, küsinud alati, miks me teeme nii ja mitte teisiti. Olen alati armastanud ise kõike proovida ja need sammud on teinud mind ka tõenduspõhisuse armastajaks ja viinud mitu korda tagasi ka ülikooli, kus õpin ka praegu. Ma olen olnud tänulik iga uue võimaluse eest. Noorsootöö on valdkond, mida ei ole võimalik lõpuni planeerida ning selle ootamatus ja paindlikkus on loonud võimaluse märgata pidevalt midagi uut. Ja see kõik on mind hoidnud ka nii pikalt valdkonnas. Teatud mõttes olen jõudnud tagasi juurte juurde, miks ma üldse noorsootöösse tulin. Kogukond, seosed, ühine tegutsemine, koos millegi loomine, noorte vaatest lähtuv tegutsemine, väärtused, heaolu, elule tähenduse loomine ja mõtestatus – seda ei olegi nii vähe. Vahe on vaid selles, et noorsootöösse tulles oli Eestis 4 noortekeskust, täna on neid 288.
 |
| EANK meeskonnaga Ameerika õppevisiidil |
Olen õnnelik
Ma olen õnnelik inimene, et mind ümbritsev keskkond, minu meeskond ja pere, on lasknud mul olla mina ise ja minu kiiksud ära kannatanud. Tean, et olen üpris jäärapäine inimene ja tahan, et asjad oleks nii, nagu mina neid näen, aga õpin ka seda osa igapäevaselt juhtima, et minu uut õpinguteemat, koosloomet, ka enda sees aina suuremaks kasvatada. Olin ju kunagi ikkagi üksik hunt, kes arvas, et parandab maailma. Täna tegelen enda arendamisega, lootes, et minu seesmisest muutusest ja mõtetest on ka teistele kasu.
Tänan kõiki, kellega mul on olnud au alates 2000. aastast Eesti ANKis asju ajada ja koos töötada ning teilt õppida: Tiiu, Ave, Marion, Silver, Piret, Ene, Kalvi, Sirje, Tiia, Riina, Edgar, Kristjan, Erna, Annika, Arnek, Indrek, Sulo, Tiina, Einike, Merlis, Marek, Annely, Ege, Karin, Kristi, Marika, Ivika, Margit, Pille, Natali, Aita, Katrin, Heli, Triin, Anne, Kristel, Raivo, Stiina, Grete, Margit, Kerli, Riin, Carolyn, Maivi, Kadi!
Jään lootma, et minu teele tuleb veel mitmeid noorsootööalaseid väljakutseid, sest luua mulle meeldib…õppida ka….
Soovitus noorele, noorsootöötajatele ja noorsootöö otsustajatele
Noorele: Iga päev astuvad noortekeskuse uksest vaba tahte alusel sisse kümned tuhanded noored! See on maailm, mis aitab sul end avastada, end arendada ja luua elule tähendust!
Noorsootöötajale: Just enesekindlus ja tähenduslikkus on märksõnadeks, miks noor soovib end teostada ja muutub teadlikumaks ka oma elu suunamisel ja lahenduste leidmisel. Noorsootöötajatena saame käia seda teekonda koos noortega, eelkõige peegeldades, aga vastutuse valikute eest laseme võtta noorel endal. Nii ei võta me ära tema kogemust.
Otsustajatele: Otsustajatena teame, et ennast teostavad inimesed on ühe kogukonna ühtsuse ja tugevuse näitajaks, sest enesekindlad inimesed soovivad oma elu puudutavates otsustes kaasa rääkida! Iga toetatud noore tegu loob kogukonda uut väärtust ja turvalisust, ja see on põhjuseks, miks me kõik tahaks just selles kogukonnas elada.
Avatud noorsootöö tegijad on omaette kogukond, kus iga päeva keskmeks on avatus, paindlikkus, orgaanilisus, turvalisus, loomingulisus, vabadus, stabiilsus, hoolivus, austus, õiglus, väärikus ja võrdsus. Ja just sellises kogukonnas tahavad tänased noored kasvada ja areneda!
CV
Erialane väljaõpe
2020-… Tartu Ülikool, sotsioloogia, doktoriõpingud (ekstern)
2017-2019 Tartu Ülikool, sotsioloogia, sotsiaalteaduste magister
1993- 1997 Viljandi Kultuurikolledž, rahvakultuuri kateeder, tantsuõpetaja elukutse
Erialane karjäär
2015-… Eesti ANK, Noortegarantii NEET-staatuses noorte tugimeetme programmijuht
2010-… Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus
2008-2017 Eesti ANK, tegevjuht
2004-2007 HTM Koolivõrgu Büroo Kesk-Eesti piirkond, EL konsultant
1999-… Noorteühendus Juventus, juhatuse esimees
1997-2004 Põltsamaa Ühisgümnaasium, huvijuht, tantsuõpetaja
1996 Võhma ja Puiatu koolides tantsuõpetaja
Heidi on saanud erineva tasandi tunnustusi järgmistes nominatsioonides ja meeskondades:
2019 - Eripreemia teadustööle "Neet-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamine Euroopa Komisjoni noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimise näitel", Sotsiaalministeerium
2017 - Õiguskantsleri "Lastega ja lastele" konkursi eripreemia projektile "Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste"
2017 - Parim noorsootööühendus (Eesti ANK) nominatsioon, Haridus- ja Teadusministeerium
2016 - Aasta Tegu nominatsioon, Noorte Tugila, Haridus- ja Teadusministeerium
2011 - Tunnustus parima noorsootöö valdkonna kodanikuühenduse (NÜ Juventus) juhtimise eest, Jõgeva Maavalitsus
2010 - Tunnustus pikaajalise noorsootöö arendamise eest, Haridus- ja Teadusminsiteerium
2010 - Tunnustus pikaajalise noorsootöö arendamise eest, Jõgeva Maavalitsus
2010 - Tunnustus Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse loomise eest, Põltsamaa Linnavalitsus
2006 - Tunnustus ESF toel elluviidud edukale haridusprojektile “Noortekeskus kui võimalus noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamisel“, HTM
2006 - Tunnustus Aasta Tegu programmi Varaait eest, Haridus ja Teadusministeerium
2001 - Kuldne noorsootöötaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar