Esimese nädala mõtted võtab kokku Kerli Kõiv
4-päevane töönädal?
Iga olukord või unistus jõuab sinuni mingil ajahetkel kui see on sinu arenguprotsessi osa. Olgu selleks näiteks 4-päevane töönädal. Siinjuures võib ju mõtiskleda, et kas täitus unistust mugavast äraelamisest või täitus unistus tööõnnest? Üldjuhul inimesed siiski otsivad rõõmu iseendast, eneseteostusest, mõtestatud tööst ja elust. Seega ma arvan, et 4-päevane töönädal on tööõnne tagamise protsess aga mitte selleks, et teha tööd vähem, vaid teha tööd mõtestatumalt ja edasiliikuvalt. Elame kiiresti muutuvas maailmas, mida ei saa võrrelda 40 aasta taguse tööeluga. Meie ümber on käimas mitu muutust korraga, me peame nendega toime tulema. Selleks, et toime tulla peame omama aega, et muutusi tundma õppida. Öeldakse, et aeg on see mille puudumise kohta kõige rohkem kurdetakse. On see siis tööelus, vabandus kultuurisündmustest või spordist kõrvalejäämiseks, eraelus lähedastele aja võtmises või muus. Aega me juurde ei saa ise luua. Meie organisatsioon kohtus just ühe ministriga, kes kinnitas samuti, et selline eelnõu pole veel Riigikogus õnnestunud luua ega vastu võtta, mis annaks meile ööpäevas aega juurde. Ja tulebki endale selgeks teha, et ainuke võimalus meil endil aega juurde saada ongi iseeenda elu reguleerida ning organisatsoonidena kui tööandjatena on meie vastutus korrastada oma asutuses töötajate tööeluaeg. Üks ministeeriumi esindaja ütles hiljuti lootusetult, mis 4-päevane töönädal, kui saaks juba 7st teha 5 oleks ka juba suur asi. Mõistetav.
Olen ise olnud ka sellises olukorras, kus enam polnud vahet, millal töötad või kas üldse leiad aega oma kodustele. See on kohutava kiirusega inimest põletav ratas, millest tuleb leida väljapääs. Sellises läbipõlemisrattas tegutsedes pole me kunagi võtnud aega mõelda, kas saaksime teisiti, mida võiksime teha nutikamalt, kuidas koosolekud oleksid ajasäästlikumad, milline oleks meie töökultuuri nutikas lahendus. Tekib vajadus reha järele, et ebakorrapärane korda teha. Kas 2020.a Teeme ära! Talgud ei võiks olla suunatud tööelu korrastamisele, et riisuda sealt ära kõik vanad harjumused, et teha ruumi uutele nutikatele lahendustele…
Õppiv organisatsioon
Kogu sellest läbipõlemisrattast kaks korda väljatulnuna ja taastununa ma seda oma ellu kolmandat korda ei lase. Selle julguse vastu seista andsid mulle esmalt minu kolleegid, kes on uuendusmeelsed, oma emotsioone ja tööprotsessi detaile jagavad, teineteist usaldavad ning Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooi õpingud, kus räägiti palju juhtimisest, sh ka muutuste juhtimisest. Hiljuti pidin tegema ülikoolis ettekannet õppivast organisatsioonist ja selline analüüs omaenda organisatsiooni baasil käivitas suure soovi proovida töötada nutikamalt. Koostöös sünnivad julged ideed. Eesti ANK novembrist detsembrini harjus selle mõttega, tegi kokkuleppeid ja otsuseid ja jaanuarist oleme sel teel. Meie eesmärk on jõuda noortekeskuste töö mudeldamiseni selliselt, et tööõnn oleks noorsootöös ja noortekeskuste noorsootöötajate läbiränne ei oleks enam nii intensiivne ja oleks võimalik vaadata ja kogeda valdkonda sügavuti. Meie noortekeskustena oleme ka noortele uue töökultuuri pakkujad ja innovatiivselt nutikad lahendused peaksid olema meie töö igapäevaosa. Ja nii me testperioodi sisenesime, esmalt Eesti ANK 6-liikmelises meeskonnas. See ei ole vaba päev klassikalises mõistes.
Meeskonnas on kokkulepe, et avastus- ja arengupäeva kogemused jagatakse teistele.
Mida tõid testperioodi 10 esimest päeva?
Avastati ennast oma aega ja tegevusi juhtimas.
Maivi sõnul tuli see päev enda jaoks teadlikult läbimõtestada ja tegutseda oma sisetunde järgi. See ongi ju nagu päev, kus sul ei ole väliseid regulaatoreid, vaid peadki otsustama ise ja tegutsema ise. Toimetulek selle päeva segajatega on väljakutse, millega toimetulekut õpitakse. Nii ka toob Heidi välja, et esimese avastuspäeva saabumine tõi vajaduse selgeks teha endale, millise keskkonna peab enda looma, et oleks võimalik keskenduda selle päeval juhtuvale.
Õppimine on oskus ja saab toimida vaid siis kui keskkond seda toetab. Olen ise praegu uurimas ka rohkem enesejuhitud õppimise mudelit ja eks sealgi tuleb ju täiskasvanuhariduse eksperdi Malcolm Knowles'i materjalidest välja, et olustik on esmane oluline faktor. Ettevalmistuseks luges Heidi läbi Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt valmistatud käsiraamatu “Tagasiside”, mis toetas mõtet, et tuleb toetada uskumust, et inimene suudab oma võimeid arendada ja ta leidis, et esimese arengupäeva eesmärgiks peabki saama ettevalmistavad tegevused, kus mul on võimalik korra nn pausi võtmisele keskenduda, et mõelda läbi, mida ma vajan
Oleme samm-sammult väljumas töötaja oravarattast.
Töökorraldus?
Organisatsiooni töökorralduslikud küsimused on need, mis esmalt tabada võivad - kuidas vältida töömeilide lugemise harjumust, kuidas vältida kolleegidega suhtlust ja seda eriti olukorras kus näiteks on erinevad arengupäevad. Enda töö korraldamiseks tuleb rohkem üle vaadata oma tegevusplaanid kalendris. Soovitus Heidilt: “Iga tähtajaga seotud tegevus korralda võimalusel vähemalt kaks nädalat ette ära. Selline lähenemine, et ma alustan alati tegevustest, millele tundub olevat kõige kauem aega, kaasa tulnud ammustest kogemustest. Nii tekitab töö vähem stressi ja ärevust. Nii ei avasta ma ka arengupäeval, et ups, homme on tähtaeg ja ei saagi arengupäevale keskenduda.”
Minul endal sattus esimene arengupäev koolipäevale Tartus, millele järgnes veel teisigi ühiskondlikke kohustusi, nt volikogu hariduskomisjon ja lisaks oli meil ka praktikant Itaaliast. Isegi kui alustasime kavandamist pikalt ette on ikkagi varem kokkulepitud kohtumisi ja ülesandeid, mis ei lase sel päeval täielikult endale keskenduda. Siit ka kolleeg Riinu mõte, et testime pikemalt, siis saame ühiselt päriselt sellisesse rütmi, kus oleme osanud teadlikult ka kohtumisi ja ülesandeid pikalt ette planeerida 4-päevast töönädalat arvesse võttes.
Märkamised ja katsetused
Minule tõi see päev läbi kogetu järgmise mõtte kinnistamiseks: “Segi ei tohiks kunagi ajada omavahel soovitud tulemust ja vahendeid selle saamiseks ning nende järjekorda. On palju inimesi, kes arvavad, et ennem tuleb süsteemi muuta ja ressursid ümber jaotada ja siis tulebki see ime. Aga kui seda ära teha, siis võib järgmisel päeval selguda, et arusaamine ideest võis olla inimestel väga erinev ja oleme uue olukorra ees, mis on veel segasem kui ennem. Seega esmalt idee, selle kirjeldus ja siis analüüs alternatiividest, kuidas selleni jõuda. Juht on see, kes juhib väärtuste, visiooni ja missiooni kujundamist ja kokkuleppeid, seega vastutab ka selle eest kui meeskonnal või organisatsioonil see puudub.”
Carolyn kasutas esimese arengupäeva avastamiseks, kas ta oskab meie organisatsiooni kodulehekülge tehniliselt muuta ja milles ta eriti osav on. Ka see on suurepärane lahendus arengupäevale kui soovitaksegi panustada oma organisastiooni ja seeläbi end treenida oskustes, mida varem pole saanud ja samas on sellest kasu ka organisatsioonile. Inimeste tundmaõppimiseks, mis on oma töös väga oluline, alustas ta raamatuga T.Erikson “Idioodid minu ümber”. Carolyn toob välja ka arengupäeva tugevat mõju motivatsioonile, andes reedesele arengupäevale järgneval esmaspäeval teada, et “Tundsin hommikul kohe, et tahan endast maksimumi anda ja see on nii põnev!”
Mõisted
Lõpetuseks paar mõtisklust mõistete kohta, mida sageli nüüd siin kasutame:
Arengupäev… see võimaldab meil igaühel tõstatada SUPERküsimusi meie töös ja eesmärkides, mitte lihtsalt küsimusi. Olla loov, ühendada erinevad ideed. See on aeg teha maagilisi asju - asju, mis loevad nii kodus kui tööl, ühendada eraelu arengud enda tööalasega.
Segajad….kirjad, chatid, sõnumid, uudised, märkamised, teadmiste vajadused, informatsioon, töövälised kohtumised….Avastuspäevas süsteem võimaldab vähendada segamist intensiivselt tööajal ning suurendada segajate hulka avastuspäeval, kes nüüd ei ole enam segajad vaid minu avastuste teekonna osad avastuspäeval.
AHHAA!
Avastuspäev viis nii Heidi kui Carolyni raamatukokku. Kas tõesti toimibki see oletus, et 4-päevane töönädal toob inimesed rohkem kogukonnakeskustesse, spordi- ja kultuuriüritustele, raamatukokku….
Soovituslik lugemine-vaatamine
Ka jagatavad materjalid meie poolt:
Thomas Erikson “Idioodid minu ümber”
TÜ Eetikakeskus “Tagasiside”
M.Knowles “Self-Directed Learning. A guide for learners and teachers”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar