Vahest me võidame, vahest me õpime

Täna lõppeb Eesti ANK suurprojekt "Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste". Mis see projekt meile õpetas?

On suurepärane, et Eesti noortekeskustesse jõuab üha rohkem lapsi ja noori. 2015. aasta seire alusel on näha, et noortekeskustes käib ligi 90 000 erinevat noort üle Eesti. Noortekeskustes kasutatav statistikasüsteem nimega Noortekeskuste Logiraamat näitab, et meie töös osalevad väga erinevate vanuste, taustade ja vajadustega noored.

Noortekeskus on justkui ühiskonna sensor, mis märkab igapäevaselt kogukonnas toimuvaid muutusi. Keskused reageerivad tekkinud murekohtadele noorsootöö põhimõtetele omaselt kiirelt ja noore vajadusest lähtuvalt, et luua noore ümber vajalik tugivõrgustik.

Samas on noortekeskused järjest enam silmitsi noortega, kes kasvavad ebavõrdsetes oludes ehk noortega, kellel ei ole sarnaseid võimalusi oma eakaaslastega. Põhjuseid selleks on mitmeid, sh sotsiaalsed ja majanduslikud raskused.

Ebavõrdsetes oludes kasvavate laste ja noortega tegelemine ning nende heaolu parandamine on meie jaoks järjest olulisem, sest õigeaegse ja asjakohase toega on võimalik ära hoida või vähendada erinevaid negatiivseid tagajärgi.

Keskkond, kus noor kasvab, mängib olulist rolli tema edasistes valikutes ning elutee kujunemises. Vanematekodu majanduslikul olukorral ning vanemate panusel lapse haridustee kujunemisse on pikaajaline mõju, mis võib noore täiskasvanu elukäigu kujunemisel olla määrava tähtsusega.

Noorsootöö on valdkond:

• mille tugevus seisneb võimekuses luua noortele vaba tegevusruum, mida iseloomustab turvalisus, kuulumine, vestluskunst, väljakutsed, rekreatsioon, sõprus ja vabad suhted;
• mis taotleb noorte kaasatust ühiskonnakorraldusse, innustab noori võtma vastutust ning tegema teadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas.

Seetõttu on väga oluline, et noorsootöötasandil viidaks läbi ebavõrdsetes oludes kasvavatele lastele ja noortele suunatud tõenduspõhiseid tegevusi ja kasutataks läbimõeldult noort toetavaid metoodikaid.

See oli ka põhjus, miks 86 noortekeskust koostasid 2014. aastal ühistaotluse “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”, et läheneda ebavõrdsetes oludes kasvavatele lastele ja noortele erinevate tunnustatud praktikate ja põhimõtete kaudu. Valiku tegemisel oli suureks toeks Norra koostööpartner “Ungdom og Fritid”. Projekti koordineeris Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK), mis on üleriigiline eestkosteorganisatsioon ja ühendab Eestis asuvaid noortekeskusi. 

Projekti peamine eesmärk oli erinevate tegevuste kaudu parandada noortekeskustele loodud spetsiaalsete meetmete abil 7-26-aastaste noorte heaolu ja kaasatust üle Eesti. Projekti eesmärgid olid ette nähtud noorsootöö teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja uutes piirkondades rakendumiseks ning noorsootöötajate valmisoleku ja kompetentsi tõusuks tõenduspõhiste ja tõhusate meetodite rakendamiseks riskigrupi laste ja noorte arendamisel.

Meie projektis olid ühendatud tegevused, mis on noortele jõukohased ja huvipakkuvad, loovust arendavad ja noorte tugevusi esiletoovad, põhjalik ja jätkusuutlikkust tagav töö noorsootöö tegijate ja võrgustikuga koolituste toel, mentorluse, lapse eluilma tundmaõppimise, praktiliste näidete ja eneserefleksiooni toel.

Suur rõhk projektis suunati sotsiaalpedagoogiliste põhimõtete rakendamisele ja seda läbi noortekeskuste erinevate tegevuste, nagu laager, mobiilne noorsootöö ja huvitegevus.

Tegevuste võtmefaktoriks oli suhtlemine ja võimekus tulla toime paljude väljakutsetega suhtlemises. Sel põhjusel paranesid projekti tegevuste kaudu eelkõige noorte sotsiaalsed oskused: suhtlemisoskused, probleemide lahendamise oskused, meeskonnatööoskus, pingete maandamise oskus; enesega toimetulek, enesekindlus ja usk endasse, arenes loovus.

Eesmärkide täitmisel oli üheks peamiseks märksõnaks tõhusa valdkondliku võrgustikutöö väljaarendamine. Koolides tutvustati noorsootöö põhimõtteid ja oskusteavet, et lisaks õpetajatele oleksid ka lapsevanemad teadlikud noorsootöö võimalustest. Kuna kaasasime oma tegevustesse pea 2500 lapsevanemat ja 1500 õpetajat, paranes lastevanemate ja noorte vaheline mõistmine, paranes koostöö kooli ja kodu vahel. On näha, et koostöö on jätkuv ning haridus- ja noorsootöö valdkond on teineteisele lähemal.

Suur fookus oli noorsootöötajatel, keda on rohkem koolitatud, mistõttu noortekeskuse poolt pakutavad teenused on muutunud mitmekülgsemaks ja noorte huvidest lähtuvamaks.

Noori saatis igapäevane rõõm saavutuste üle, eduelamus motiveeris edasi tegutsema, uusi ideid rakendama. Sel põhjusel osalesid noored ka teistes noorsootöö tegevustes.

Eriti hea meel on 3500 uue noore üle, kes projekti tegevuste kaudu said esmase noorsootöö kogemuse. Kokku registreeriti projektis 104 000 osalust.

Et töötada riskioludes kasvavate lastega, võtame projektikogemusest kaasa järgmised märksõnad:

• tegevuste keskmes on erinevatest võimalustest teadlikud empaatiavõimelised noorsootöötajad;
• metoodika ise ei tööta, peab hoidma tasakaalu teooria ja praktika vahel;
• tugi on edukas vaid siis, kui on loodud positiivse õhkkonnaga keskkond;
• kõik lapsed ja noored, olenemata riskifaktori erisusest, vajavad toetust ning tulemuslikke kogemusi, et areneda, kasutades oma täit võimekust;
• noorteprogrammid peavad toetama noorte positiivset ja tervistavat arengut, tekitama dialoogi;
• tegevuste eesmärk peab olema pakkuda väljakutseid, kogemusi, toetust ning aitama noortel kasutada kogu nende potentsiaali;
• noorteprogrammid peavad põhinema ideel, et noored õpivad praktilisi eluoskusi läbi mõtestatud tegevuste, mille osad on lõbu, mäng, tegevus, grupi- ja individuaalsed väljakutsed;
• tegevused, nagu laagrid, huvitegevused, tugigrupid, mobiilse noorsootöö võimalused jms on vahendid, mille abil kaasata noori positiivsesse tegevusse ja õpingutesse;
• noored ise on oluline ressurss, nad peavad olema kaasatud iga tegevuse planeerimisse, teostamisse ning analüüsimise protsessi, sest selline lähenemine annab võimaluse, et nad õpivad täiskasvanutelt ja täiskasvanud neilt.

Projekt näitas, et uusi maid ei avastata vanade kaartide abil. 

Muutuma peavad meie enda hoiakud, töökultuur ja suhtumine, kuidas lahendame erinevaid noortega seotud lugusid.  

Koostöö kohalikul tasandil on veel lapsekingades, kuid saadud on esmased ühised eduelamused, mis motiveerib meid ikka ja jälle üksteisega ühendust võtma, et ühiselt edasi astuda.

Projekti  toetati Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Riskilapsed ja -noored“ taotlusvoorust „Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud”.