Island, riik, kus kasvavad kõige õnnelikumad noored

Eesti ANK delegatsioon (8 esindajat) külastas 16-20. novembril 2015 Islandi noorteklubide ja noortekeskuste katusühendust Samfes. Samfes tähistab detsembris oma 30. sünnipäeva. Samfese poolt oli kokku pandud programm, mis andis hea läbilõike Islandi noorsootööst. Meie fookuses oli noortekeskuse töö ja seal elluviidavad spetsiifilised hariduslikud ja sotsiaalsed programmid.

Island

Kogu visiidi raames tundsime, et Islandi kogukond on väga ühtehoidev ja toetav. Karm ja jahe kliima ning tihti ekstreemsed olud muudavad inimesi ilmselt veelgi lähedasemateks.  Islandil kasvatatakse  noori, keda soovitakse näha tulevikus enda kõrval ja Islandil elamas. Sel põhjusel ei muretse alla 400 000 elanikuga Island ka sellepärast, et noored lahkuvad riigist. Noortega tegelevad asutused mõistavad, et neil on kõigil ühine sihtgrupp, see lähendab ja ühendab, mis on  hea võrgustikutöö alus. 

Noortega töö on Islandil üle-riigiliseks prioriteediks ning sellega tegeletakse samasuguse tõsidusega nagu formaalhariduse andmisega. Noorsootöö rahastamine on tagatud kohaliku omavalitsuse poolt. Islandil on noorsootööseadus, kuid viimane muudatus selles toimus 1999. aastal.  Haridusministeeriumil on olemas noorsootöö teemal strateegiadokument, mis paneb paika peamised prioriteedid, kui nn noortepoliitika üldiselt on nende endi sõnul veel arendusjärgus.

Islandi noorsootöö on kaasava lähemisega mõtestatud tegevus. Noorsootöö on väärtustatud ja hinnatud, palgad võrreldavad haridusasutustes makstavaga ning tööle võetakse valdavalt vaid vastava ettevalmistusega spetsialiste. Elanikud teavad, mis tööd noorsootöötajad teevad. Noorsootöö eriala ülikoolis iseseisvalt ei õpetata, õppejõu Arni Guðmundssoni selgituste kohaselt on see lõimitud sotsiaalpedagoogikaga ning vaba aja tegevuste teadliku planeerimisega.

Mis meile eriti meeldis ja kõnetas?

Kohtumine Arni Gudmundssoniga 

Noorsootöös toimuv on ühiskonna loomulik osa. Avatud noortekeskused on Islandil eksisteerinud pea 40 aastat. Süsteem on stabiilne ja kohalike omavalitsuste poolt hästi rahastatud ja tunnustatud. Reykjavikis on nt 120 noortekeskust-noorteklubi. Mõlemad toimivad meie mõistes noortekeskusena, erisus on selles, et nad nimetavad seda keskust noorteklubiks, mis on suunatud kuni 13-aastastele.  Noortekeskus on suunatud kas  13-16 või 16+ vanusele. Tegevusi suunatakse seega vanuseti eraldi. Keskused asuvad nii koolidega ühe katuse all kui ka eraldi hoonetes. Erinevates linnaosades asuvad noortekeskused pakkusid mitmekülgseid teenuseid, mida omakorda saab jagada nii – info, nõustamine, kultuurilised tegevused, erivajadustega noortele mõeldud tegevused, tööhõivet toetavad tegevused jms.

Meeldis, et nt 1500 noorega omavalituses oli 7 noortekeskust, mis kõik olid koolide teenusepiirkonna alusel ära jaotatud, et keskusel oleks võimalik igale noorele kvaliteetset tegevust ja tuge pakkuda. Ühes keskuses toimetas keskmiselt 3-7 osalise koormusega noorsootöötajat. Islandil märkasime, et selles valdkonnas tegutseb palju mehi. Oli ka palju osalise tööajaga inimesi, mis võimaldas noortekeskusesse kaasata rohkelt inimesi ning tuua valdkonna erinevaid oskusi, teadmisi ja vaatenurki. Eelkõige on selle põhjuseks tööelu ja pereelu ühildamise vajadus sest töö toimub suures osas õhtuti või nädalavahetusel.

Reykjaviki noortekeskuses

Oli näha, et noorte kaasatus ja huvi toimuva vastu oli suur. Nii saime näha näiteks üritust, mille raames elasid 200 noort oma eakaaslastele kaasa läbi kooli pandud ekraani, sest üritus ise oli väljamüüdud. Noored ise väitsid, et nad on õnnelikud, sest neid kaasatakse, kuulatakse, võimaldatakse paljude erinevate asjadega tegeleda ning usaldatakse.

Islandi huvitegevus on hästi arenenud. Nende põhimõte, et igal lapsel peaks olema võimalik vähemalt ühe huviga tegeleda, on üle võetamas ka Eestisse. Süsteem, kuidas lapsi toetatakse on järgmine- lapsevanemad panevad interneti kaudu kirja, mis on nende lapse huvid ning kui palju  huvidega tegelemine maksab. Kohalik omavalitsus tasub igale lapsele aastas konkreetse summa toetust huviringides käimiseks. Viimane süsteem on oluliselt tõstnud Islandi noorte osalemisest huvitegevuses.

Tööpadade süsteem

Islandi üks väljakutseteks nagu ka paljudes teistes riikides on tööhõive.  Islandil toetatakse programme, mille kaudu on noorel võimalus harjutada nii tööl käimist, osaleda töötubades/tööpadades koos sotsialiseerumise võimalustega ja suvine nn töömalev, kus loominguliste tegevustega seotud noortele maksti palka, et nad saaksid oma huvivaldkonnaga tegeleda. 8 nädala pärast tuli igal noorel oma tööd avalikus ruumis presenteerida. Hea alternatiiv või lisaväärtus meie töömalevatele.

Eestis alles lapsekingades erivajadustega noorte kaasamine noorsootöösse oli Islandil juba pikaaegne praktika. Nende näidete puhul oli märksõnaks koostöö tugispetsialistidega. Noored tulid keskusesse koos nendega ning õppisid sotsiaalseid oskusi võrdselt teistega. Samas oli neile tagatud ka eraldi olemise koht, et vajadusel eralduda.  Nähtu oli positiivne ja inspireeriv!

Katusorganisatsioon Samfes, mis meid võõrustas, erines meie ühendusest eelkõige fookuse tõttu. Nemad suunavad oma tegevuse otse noortele ehk korraldavad suurüritusi noortele. Lisaks koordineerivad nad enda noortekogu, mis toimis üleriigilise osaluskoguna.  Noortekogu tegemised on suunatud suuresti ühiskondlikele teemadele (küberkiusamine jms).

Käitumisprobleemidega suunatud programmi tutvustus

Äratundimisrõõmu tundsime, kui kuulsime head näidet käitumisprobleemidega ja keerulise koduse olukorraga noortele suunatud programmi kohta. Programmil ei olnud küll  kindlalt väljatöötatud teemasid, kuid programmi näol oli tegemist omamoodi sotsiaalse tellimusega, kui 30-pealine noortekamp terroriseeris oma käitumisega naabruskonda. Programmi kohtumiste teemad tulenesid otseselt grupijuhtide poolt tajutud noorte vajadustest. Meeldis, et see sarnanes mitmeski korralduslikus aspektis Eesti ANK poolt väljatöötatavale programmile „Murdepunkt“. Tekkis hea võrdlusmoment!

Oli muljetavaldav, et igas keskuses, mida külastasime, võtsid meid vastu inimesed, kelle silmad särasid, kui nad oma tööst rääkisid. Näis, et eriline helk tekkis silmadesse veel siis, kui nad rääkisid, kuidas ja mida nende noored ise ellu viivad, organiseerivad, arvavad, enda eest seisavad. Oli näha, et nad tunnevad oma noorte ja nende aktiivsuse üle uhkust.

Alati särasilmsed noorsootöötajad


Delegatsioon leidis, et mitmed tegevusvõimalused ja põhimõtted on Eestis ja Islandil sarnased aga Islandil on koostöö koolide ja noortekeskuste vahel enam arenenud.  Islandi näitel sobib neile, et keskus asub tihti ühes majas kooliga. Põhjuseks on olemasolevate infrastruktuuride parem ärakasutamine või tingitud vajadustest, kus kool vajab tugipersonali teatud väljakutsete korral (individuaalne tugi, käitumisprobleemid jms). Lisaks nähakse keskuse rollina erinevate huvidega noorte aktiviseerimisel. Noortekeskuses olevad vahendid loovad keskkonna, kus noorsootöötaja saab noorega paremini kontakti. Eestis on vahetunnis kontakti saamise rolli täitmas huvijuhid.

Millised kuuldud head praktikad on osalenute arvates Eestile kõige enam kasulikud?

Vastuvõttev ühendus (Samfes) keskendub oma igapäevases tegevuses suuresti noorte suurürituste korraldamisele ja koordineerib noortekogu. Noortekogu töö koordineerimine on teema, mille üle võiks Eesti ANK juhatus aru pidada, et kas sarnane praktika tuua ka meie organisatsiooni või mitte. Noortekogu Samfese juures veab Islandil sotsiaalsete sõnumitega kampaaniaid. Kuna Eestis on juba olemas noortekogusid eestvedav ühendus siis ilmselt oleks sellise noortekogu loomise lisaväärtus Eesti ANK juurde pigem ühenduse enda arendamisel. Tasub edasi mõelda või arendada Islandi noortekogu praktikat töötada välja sotsiaalseid probleeme lahendavaid koolitusi ja käsiraamat, mille alusel noored oma eakaaslased välja koolitavad ja üle Eestiliselt noored ise oma koolides nt kursusi läbi viivad.

Programmid, mis Eestis on lapsekingades või päris puudu on erivajadustega noorte osalemine noortekeskuste tegevuses (noorsootöös) ja igapäevased paindliku lähenemisega tööturuga seotud programmid. Eesti noortekeskuste töötajad (üldiselt) ei ole veel valmis erivajadustega noorte kaasamiseks noorsootöösse, täna on puudu tööks vajalikud oskused, teadmised ja soosivad hoiakud. Oluline koht on ka stabiilse koostöö loomine valdkondade ja asutustega, mis saavad toetada tugiisikute või nt transpordisüsteemiga.

Õdusa keskkonnaga tööhõiveprogramm

Tööhõive teema oli Islandil oluline prioriteet. Et noored saaksid enam teada tööelust, seda harjutada või muutuda üldises mõttes ettevõtlikumaks võiks kaaluda ka Eestis 8-nädalisi suvetöö programme, kus noored saavad üksi või grupiga taotleda toetust (palk) oma loomingulise etteaste väljaarendamiseks ja seda siis linnaruumis esitada või tööpadade avamist ehk erinevaid oskusi õpetavaid töökohad (päris töö ja palk). Tööpaja väärtus oli lisaks noorte nõustamine, sotsiaalsed ühistegevused jms.

Visiidi tulemusel on alguse saanud mitmed mõtted, millest kirjutame juba järgmistes postitustes. Usume, et see oli esimene samm tärkavale uuele koostööle!

Reykjavik oma ilus

Suured-suured tänud Gerttule, visiidi toetajatele Eesti Noorsootöö Keskusele ning Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi “Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvooru “Kahepoolsete suhete arendamise fondile”. 

Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/

Vt lisa: Islandi õppevisiidi kokkuvõte.

Pildid: Piret Laidroo ja Merlis Pajustik