Riigikontroll on tõstnud üles teema, et Eestis
on 34 000 noort, kes ei õpi või ei osale tööelus. 2014. aastaga võrreldes on numbrid veidi väiksemad,
kuid siiski on tegemist Eesti mõistes väga suure osa inimestega. Ehmatava numbri sisse on
arvestatud ka need mitteaktiivsed noored, kes on tööturult eemal haiguse või
vigastuse tõttu, viibivad nt rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või
hoolitsevad teiste pereliikmete eest. Ise arvestame oma töös, et tegemist on 15 000 noorega, kes oma tulevikuplaanide seadmisel on hetkel avatud uutele väljakutsetele!
Ei ole ju kellelegi üllatus, et tänasel päeval
on eelkõige noortel keerukas leida tööd või seda säilitada. Lihtne ei ole
loomulikult ka täiskasvanutel. Tööturult eemalejäämise põhjuseid on mitmeid – on
neid, mida noored ehk ise on jätnud kasutamata, kuid suurem mõju on siin aastaid
laastanud majanduskriisil. Enam ei toimi varasemad koolist otse tööle jõudmise
mustrid ja seega tuleb ühiskonnas tekkinud tööhõivega seotud kitsaskohale
läheneda hoopis teisest küljest. Probleemide tegelikud lahendused algavad tihti
suhtumisest ühiskonnas.
Soovin kummutada müüdi, et Eesti töötu noor on
saamatu ja abitu, keda peaks turgutama läbi sotsiaaltoetuste. Koolist
väljalangemine ja madalam haridustase on kindlasti üks põhjus, miks noored
tööturule ei jõua või ei jää sinna pidama, kuid viimase eest ei ole kaitstud ka
need, kellel on kõrgharidus.
Kui veidi ringi vaadata, siis noortel Eestis võimalusi
on: erinevad tööga seotud veebilehed, karjäärinõustajad, noorteinfo kanalid. Kõik
asutused, kes saavad noori toetada, on avatud mõtlemisega ja teinud oma igapäevases
töös suuri muutusi. Enam ei oodata, millal noor uksest, sisse astub, vaid
liigutakse sinna keskkonda, kus noor viibib. Olgu selleks siis mobiilsed nõustamised või teised kampaaniad. Miks siis kõik noored ikkagi
tööle ei jõua?
Selge on see, et keegi ei tee täna asju
teadlikult valesti, küsimus on pigem koheses reageerimise võimekuses. Iga päev,
mil me riigis arutame, mida selle probleemiga teha, on noore jaoks määrava
tähtsusega. Võrreldes mitmete teiste riikidega Euroopas, on Eestis noorte arv,
kes ei tööta või ei õpi, veidi madalam (11,7%), kuid see ei tohiks meid
uinutada. Tuleb meeles pidada, et eestlasi ei ole palju ning iga noore jäädav
lahkumine riigist või mittehakkamasaamine Eestis on meie jaoks võtmetähtsusega.
Lahkutakse ka seetõttu, et algus mujal tundub noorte jaoks olevat kergem. Kes saab
ühiskonnas tekkinud väljakutsete juures kõige paindlikumalt ja mobiilsemalt
noort toetada?
Eestis nähakse noorte, kes ei õpi või ei osale
tööelus, haridusse või tööhõivesse jõudmise ühe lahendusena noorsootöö
valdkonna teadlikumat kaasamist tööhõivega seotud protsessi, sest noorsootööl
on oluline osa noore teekonnal haridusest tööellu. Nii koordineeribki Eesti ANK
sellest sügisest uut noorte programmi, kus noorsootöö võimalusi nähakse siinkohal
mitmete tänaste kitsaskohtade lahendajana. Tegemist ei ole uudse lahendusega, sest
nt Austrias, Soomes, Rootsis, Belgias ja Luxemburgis on see juba aastakümneid
teadlik valik. Noorsootöö väärtus on noortega kontakti saamisel, erinevate
õpikeskkondade loomisel, katsetamise võimalustes jne.
Noortekeskuste juurde plaanitava tegevuse, kus
eelkõige soovitakse toetada noori, kes ei tööta ega õpi, väärtus antud teema valguses
on lähtumine noorest nii nagu tema ennast näeb. Üldiselt nähakse noores
eelkõige objekti ja pannakse talle külge mitmeid tulevikulootusi, mida tänane
põlvkond tahab temas näha. Loomulikult on mitmeid teemasid, millele ilma
sellele tähelepanu pööramata noor ei mõtle. Pigem on see põhjustatud sellest,
et tema jaoks ei ole antud teema veel aktuaalne. Aktuaalseks saab seda teha
vaid juhul, kui noor hakkab mõistma oma tähtsust ühiskonnas ja soovib sellesse
panustada.
Olemaks aktiivne Eesti kodanik peab noor aga
käima läbi mitmeid etappe. Olgu selleks siis oma identiteedi leidmine, oma
huvidest aimu saamine, iseseisvuse tekkimine ja motivatsiooni leidmine. Selleks
on noorel vaja sotsiaalset võrgustikku, nt usaldusväärsete sõprade olemasolu, häid
suhteid pereliikme, sõbra või noorsootöötajaga. Iseseisvumise saavutamiseks
vajab noor huvidele vastavat haridust ja tööd. Nagu näha, on kõik omavahel
seotud. Olla noor tähendab pidevat teel olemist.
Noorsootöö on holistiline ja ei pea ühtegi
väljakutset olulisemaks teisest, oluline on samm sammult edasi areneda. Töö
leidmine võib olla üks osa eesmärgist või hoopis teiste eelnevate tegevuste tulemus. Et seda kõike võimaldada peame aga olema kursis paljude teiste noort toetavate asutuste tööde ja võimalustega (Eesti Töötukassa, Rajaleidja). Ükski täna toimiv valdkond ei saa seda tööd üksi, edukus peitub meie ühisosades.
Infosilt üksi ei tööta, loeb inimene ja
süsteem selle taga. Millest noor unistab, mis talle meeldib, mida ta tahaks oma
eluga teha? Oma soovide teadvustamine on aluseks sellele, et noor saaks teha
õigeid, talle sobivaid valikuid ja on motiveeritud neid ellu viima, sest näeb seost
oma tahte ja võimaluste vahel. Ainult siis võtab noor enda elu eest vastutuse.
Teadmiste ja kogemuste saamiseks vajab noor
lisaks positiivsele keskkonnale, kus kasvada ka esimesi töökogemusi, kuid tihti
jäävad esimesed töö- ja praktikakohad leidmata. Ilmselt ei olegi põhjus ainult
selles, et noorel ei ole vastavat kvalifikatsiooni, vaid ka väheses
tööharjumuses, ta ei tea täpselt mida oma eluga ette võtta ja vähestes
sotsiaalsetes oskustes.
2016. aastal aktiivselt käivituva programmi
kaudu soovimegi nimetatud murekohtadega tegelemiseks veelgi enam kasutada
noorsootöö võimalusi. Noortega kontakti saamisel, lahenduste leidmisel ning uute oskuste ja teadmiste saamisel. Sellest etapist edasi saame juba alustada mõtestatud koostööd teiste osapooltega, et noor leiaks vajaliku töö või vajaliku kooli.
Tahame oma programmi kaudu olla eelkõige
kontaktiloojad, kus reeglid loob noor ise. Meie ei saa noore eest teha
valikuid! Enda elu disainides võtab ta vastutuse ja on juba sammukese oma
unistustele lähemal.
Noorsootööasutuste
kaudu raskemates oludes noorte jaoks tugimeetmete käivitamise ja rakendamise
programmi tegevused viiakse ellu Euroopa Liidu Sotsiaalfondi, Haridus-ja
Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskuse toetusel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar