kolmapäev, 25. november 2015

Noorte tööturule toomine vajab noorte endi poolt disainitud lahendust

Riigikontroll on tõstnud üles teema, et Eestis on 34 000 noort, kes ei õpi või ei osale tööelus. 2014. aastaga võrreldes on numbrid veidi väiksemad, kuid siiski on tegemist Eesti mõistes väga suure osa inimestega. Ehmatava numbri sisse on arvestatud ka need mitteaktiivsed noored, kes on tööturult eemal haiguse või vigastuse tõttu, viibivad nt rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad teiste pereliikmete eest. Ise arvestame oma töös, et tegemist on 15 000 noorega, kes oma tulevikuplaanide seadmisel on hetkel avatud uutele väljakutsetele!

Ei ole ju kellelegi üllatus, et tänasel päeval on eelkõige noortel keerukas leida tööd või seda säilitada. Lihtne ei ole loomulikult ka täiskasvanutel. Tööturult eemalejäämise põhjuseid on mitmeid – on neid, mida noored ehk ise on jätnud kasutamata, kuid suurem mõju on siin aastaid laastanud majanduskriisil. Enam ei toimi varasemad koolist otse tööle jõudmise mustrid ja seega tuleb ühiskonnas tekkinud tööhõivega seotud kitsaskohale läheneda hoopis teisest küljest. Probleemide tegelikud lahendused algavad tihti suhtumisest ühiskonnas.

Soovin kummutada müüdi, et Eesti töötu noor on saamatu ja abitu, keda peaks turgutama läbi sotsiaaltoetuste. Koolist väljalangemine ja madalam haridustase on kindlasti üks põhjus, miks noored tööturule ei jõua või ei jää sinna pidama, kuid viimase eest ei ole kaitstud ka need, kellel on kõrgharidus.

Kui veidi ringi vaadata, siis noortel Eestis võimalusi on: erinevad tööga seotud veebilehed, karjäärinõustajad, noorteinfo kanalid. Kõik asutused, kes saavad noori toetada, on avatud mõtlemisega ja teinud oma igapäevases töös suuri muutusi. Enam ei oodata, millal noor uksest, sisse astub, vaid liigutakse sinna keskkonda, kus noor viibib. Olgu selleks siis mobiilsed nõustamised või teised kampaaniad. Miks siis kõik noored ikkagi tööle ei jõua?

Selge on see, et keegi ei tee täna asju teadlikult valesti, küsimus on pigem koheses reageerimise võimekuses. Iga päev, mil me riigis arutame, mida selle probleemiga teha, on noore jaoks määrava tähtsusega. Võrreldes mitmete teiste riikidega Euroopas, on Eestis noorte arv, kes ei tööta või ei õpi, veidi madalam (11,7%), kuid see ei tohiks meid uinutada. Tuleb meeles pidada, et eestlasi ei ole palju ning iga noore jäädav lahkumine riigist või mittehakkamasaamine Eestis on meie jaoks võtmetähtsusega. Lahkutakse ka seetõttu, et algus mujal tundub noorte jaoks olevat kergem. Kes saab ühiskonnas tekkinud väljakutsete juures kõige paindlikumalt ja mobiilsemalt noort toetada?

Eestis nähakse noorte, kes ei õpi või ei osale tööelus, haridusse või tööhõivesse jõudmise ühe lahendusena noorsootöö valdkonna teadlikumat kaasamist tööhõivega seotud protsessi, sest noorsootööl on oluline osa noore teekonnal haridusest tööellu. Nii koordineeribki Eesti ANK sellest sügisest uut noorte programmi, kus noorsootöö võimalusi nähakse siinkohal mitmete tänaste kitsaskohtade lahendajana. Tegemist ei ole uudse lahendusega, sest nt Austrias, Soomes, Rootsis, Belgias ja Luxemburgis on see juba aastakümneid teadlik valik. Noorsootöö väärtus on noortega kontakti saamisel, erinevate õpikeskkondade loomisel, katsetamise võimalustes jne.

Noortekeskuste juurde plaanitava tegevuse, kus eelkõige soovitakse toetada noori, kes ei tööta ega õpi, väärtus antud teema valguses on lähtumine noorest nii nagu tema ennast näeb. Üldiselt nähakse noores eelkõige objekti ja pannakse talle külge mitmeid tulevikulootusi, mida tänane põlvkond tahab temas näha. Loomulikult on mitmeid teemasid, millele ilma sellele tähelepanu pööramata noor ei mõtle. Pigem on see põhjustatud sellest, et tema jaoks ei ole antud teema veel aktuaalne. Aktuaalseks saab seda teha vaid juhul, kui noor hakkab mõistma oma tähtsust ühiskonnas ja soovib sellesse panustada.

Olemaks aktiivne Eesti kodanik peab noor aga käima läbi mitmeid etappe. Olgu selleks siis oma identiteedi leidmine, oma huvidest aimu saamine, iseseisvuse tekkimine ja motivatsiooni leidmine. Selleks on noorel vaja sotsiaalset võrgustikku, nt usaldusväärsete sõprade olemasolu, häid suhteid pereliikme, sõbra või noorsootöötajaga. Iseseisvumise saavutamiseks vajab noor huvidele vastavat haridust ja tööd. Nagu näha, on kõik omavahel seotud. Olla noor tähendab pidevat teel olemist.

Noorsootöö on holistiline ja ei pea ühtegi väljakutset olulisemaks teisest, oluline on samm sammult edasi areneda. Töö leidmine võib olla üks osa eesmärgist või hoopis teiste eelnevate tegevuste tulemus. Et seda kõike võimaldada peame aga olema kursis paljude teiste noort toetavate asutuste tööde ja võimalustega (Eesti Töötukassa, Rajaleidja). Ükski täna toimiv valdkond ei saa seda tööd üksi, edukus peitub meie ühisosades. 

Infosilt üksi ei tööta, loeb inimene ja süsteem selle taga. Millest noor unistab, mis talle meeldib, mida ta tahaks oma eluga teha? Oma soovide teadvustamine on aluseks sellele, et noor saaks teha õigeid, talle sobivaid valikuid ja on motiveeritud neid ellu viima, sest näeb seost oma tahte ja võimaluste vahel. Ainult siis võtab noor enda elu eest vastutuse.

Teadmiste ja kogemuste saamiseks vajab noor lisaks positiivsele keskkonnale, kus kasvada ka esimesi töökogemusi, kuid tihti jäävad esimesed töö- ja praktikakohad leidmata. Ilmselt ei olegi põhjus ainult selles, et noorel ei ole vastavat kvalifikatsiooni, vaid ka väheses tööharjumuses, ta ei tea täpselt mida oma eluga ette võtta ja vähestes sotsiaalsetes oskustes.

2016. aastal aktiivselt käivituva programmi kaudu soovimegi nimetatud murekohtadega tegelemiseks veelgi enam kasutada noorsootöö võimalusi. Noortega kontakti saamisel, lahenduste leidmisel ning uute oskuste ja teadmiste saamisel. Sellest etapist edasi saame juba alustada mõtestatud koostööd teiste osapooltega, et noor leiaks vajaliku töö või vajaliku kooli. 

Tahame oma programmi kaudu olla eelkõige kontaktiloojad, kus reeglid loob noor ise. Meie ei saa noore eest teha valikuid! Enda elu disainides võtab ta vastutuse ja on juba sammukese oma unistustele lähemal.

Noorsootööasutuste kaudu raskemates oludes noorte jaoks tugimeetmete käivitamise ja rakendamise programmi tegevused viiakse ellu Euroopa Liidu Sotsiaalfondi,  Haridus-ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskuse toetusel.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar