Minu teekond noortevaldkonnas algas aastal 1997, kui kolisin ajutiselt Tsirguliina. Võtsin endalegi ootamatult eest vedada klassiekskursiooni organiseerimise Kihnu, millele järgnesid teised klassi kokkusaamiste korraldamised. Nende tegevuste põhjal sain aru, et organiseerida ja planeerida mulle meeldib, ning ühel hetkel alustasingi tööd Tsirguliina Keskkoolis. Kohe oma tööaastate alguses sai minust klassijuhataja ja õpilasfirmade juhendaja. Viimasega tegelen tänaseni ning võin nentida, et õpilasfirmade tegevus on noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse tõstmisel üks mõjusamaid programme, millega olen kokku puutunud. Nüüd tagantjärele mõeldes võin öelda, et kasutasin juba tollal oma tegevustes noorsootöö põhimõtteid. Siis noorsootööst veel eriti teadlikud ei oldud – ka riiklikul tasandil oli sellega alles värskelt alustatud.
Noortelaagrist sain noorsootöö maitse suhu
Koolis töötamisele lisaks sai mitu aastat proovitud noortelaagri kasvataja ametit, mis mulle väga meeldis. Kogesin kasvatajana kõige klassikalisemat ja puhtamat noorsootööd. Noored said omaalgatust teha, ise asju läbi viia, vastutada jne. Noorsootöö sai minu jaoks ligitõmbavaks just tänu kahepoolsele siirale ja vahetule suhtlusele noortega. Üks eredamaid mälestusi sellest laagrist on noorte poolt välja antud laagrileht „Kutupiilu“. Aja jooksul kujunes kohalike noorte seas välja ka probleemkoht, mille lahendamise nimel tegutsema hakkasin. Nimelt tõid noored välja, et neil pole kohta, kus pärast kooli koguneda. Kui trennis või mõnes huviringis ei käidud, veedetigi aega lihtsalt küla peal. Sellest kujunes välja mõte luua Tõlliste piirkonna noortele noortekeskus. Valgas ja Tõrvas olid sel hetkel noortekeskused juba olemas, Tõlliste avatud noortekeskus oli maakonnas kolmas. Noortekeskuse loomise nimel siirdusin poliitikasse ning kandideerisin kohalike omavalitsuste valimistel. 2003. aasta lõpus lõime MTÜ Tõlliste avatud noortekeskuse (TANK) keha, mille avasime ametlikult 2004. aastal. Minust sai noortekeskuse juhatuse esimees ning noorsootöötaja. Noortekeskuse loomist pean ka üheks enda suuremaks ja tähendusrikkamaks saavutuseks sellest perioodist. Ühtlasi algas sealt ka minu projektide kirjutamine.
Me ei olnud kohaliku noorsootööga veel alustadagi saanud, kui pidin kirjutama väga-väga suure projekti, millega renoveerisime noortekeskuse ruumid. Tegu oli noori kaasava projektiga, kus andsime ruumi kujundamise noorte endi kätesse. Oma tee noortekeskusesse leidsid väga paljud noored. Mõnusaim periood noortekeskuses oli siis, kui toimusid noortekeskuse suvepäevad ning mitmed eriilmelised huviringid. Saavutasime tuntuse ja kuulsuse, sest meie tegevused erinesid teistest Eestis olevatest noortekeskustest. Meil kirjutasid noored ise projekte ja võtsid neist osa. Toimus videoring, kus tehti filme, millega saavutasime konkurssidel kõrgeid kohti. Noorte huvidest lähtuvaid ringe oli palju ning niipea kui huvi sai otsa, lõpetas ring tegevuse ja ressursid suunati uuele tegevusele.
Olulisele kohale tõusis võrgustiku loomine
2008. aastal tundsin, et kohalik noorsootöö jääb minu jaoks väikseks, või noh, veidi piiravaks, kuna olime Tõlliste avatud noortekeskuses palju külastajaid vastu võtnud, võõrustanud ja oma tegemisi tutvustanud. Tol hetkel ei olnud väga palju neid noortekeskusi, kes omavahel läbi käiks. Maakondlik noorsootöö oli olemas, spetsialistid olid olemas, kuid noortekeskused omavahel läbi ei käinud ja koos asju ei teinud. Hakkasin vaikselt kohalikust noorsootööst välja liikuma, et panustada suuremalt ning kogeda uusi väljakutseid ja arengut.
Aasta hiljem leidsin koha Valgamaa Partnerluskogus, kus olin Leaderi programmi noorte meetmete juht. Nõustasin noori, andsin projektidele tagasisidet ja suunasin neid hindamisele. See oli Valgamaa esimene noorte omaalgatusfond, kust noored said oma ideedele toetust taotleda. Hakkasin mõtlema sellele, et kirjutada projekt noorsootöö kokkutoomiseks maakonnas. Mõeldud-tehtud. Kirjutasin Vabaühenduste fondile projekti, millest suure osa moodustasid noorsootöötajate kokkusaamised, koolitused ja ühistegevused. Kuna maakonnas puudus noorsootöö strateegia, sai ette võetud ka selle väljatöötamine. Ühtlasi oli projekti sisse kirjutatud maakonnas ühise katuseorganisatsiooni loomine noortekeskustele, mille osas oldi algul küll skeptilised, kuid mille vajalikkust lõpuks siiski tõdeti.
2010. aastal lõime maakonna aktiivsete noorsootöö eestvedajatega MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla, mille eesmärgiks on arendada ja toetada noorsootöövõrgustiku erinevaid osapooli ning nende tegevusi, tagamaks noorte ja noorsootöötajate huvide esindatuse Valgamaal ning selle omavalitsustes. Tankla tegemistesse panustamine on õhinapõhine − tegeletakse sellega, mis silma särama paneb. Tänaseks on Tankla tegutsenud veidi üle kümne aasta ning ta on pakkunud väga mitmeid tegevussuundi nagu Valgamaa noorteleht Tankla, Tankla TV, Valgamaa noorte suvekool, Tankla õpilasmalev (TÕM), Tankla vabatahtliku pass, ESC (Euroopa vabatahtliku teenistuse koordineerimine) jne. Kui ennist sai mainitud, et TANK pälvis palju huvi ja tuntust, siis Tanklaga on sama asi juhtunud. Meid on mitmel pool märgatud, oleme gruppe võõrustanud, tutvustanud maakondlikku noorsootööd.
Kui piirkonna noorsootöö andis juhtimise, paberimajanduse, projektide kirjutamise ja noorte kaasamise kogemust, millega ma polnud pidanud kokku puutuma, siis Tankla puhul tuli rohkem kokkupuudet võrgustiku loomisega. Kui me Tankla loomisega alustasime, oli maakonnas umbes kuus noortekeskust ning vahetult enne haldusreformi oli maakonna 13 omavalitsuses kokku 14 noortekeskust või -tuba. See oli väga hea saavutus, sest haldusreformi käigus jäid kõik keskused alles. Praegu olen rahul ka sellega, et Tanklat silmas pidades on meil õnnestunud strateegiline liikmelisus, kus kõigil on üksteist mingil moel vaja. Oleme liikmetega ühises infoväljas.
Kui enne Tankla loomist olin juba ise alustanud koolituste läbiviimisega noortele, siis teise MTÜ käigus hakkasin neid pakkuma ka täiskasvanutele. 2014. aastal, kui alustasime Tankla õpilasmalevaga, märkasime, et maleva rühmajuhtide koolitus ei vasta sellele, millisena ma rühmajuhti näha tahaksin. Kuna mul endal oli kogemus nii osaleja, kasvataja kui rühmajuhina, otsustasin hakata koolitama ka laagrikasvatajaid ja -juhatajaid ja see on meie maakonnas taganud praeguseks väga hea kvaliteedi. Ühel hetkel ei saanud teadmisi meie võrgustamisest, noorte meediaharidusest ja koolitustest enam endale hoida ning mind hakati kutsuma väljapoole maakonda jagama kogemust sellest, kuidas oleme meie võrgustikku loonud. Ja nii lisandusid ka koolitused.
Võtsin vastutuse noorsootöö kvaliteedi hindamisel
Koolitusi läbi viies jõudsin tundmisele, et tahan veel rohkem noorsootööd ja riiklikul tasandil on mul rohkem arenemist ja väljakutseid. 2015. aasta kevadel astusime Tanklaga Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) liikmeks ning kuna mul oli enda ettekujutlus noortekeskusest ja kuulnud nende muresid, otsustasin kandideerida ka juhatusse. Eesti ANK-iga liitudes oli minu üheks esimeseks väljakutseks noorsootöö kvaliteet, eelkõige see, mis puudutas noorsootöötaja osa- ja täiskutset. Mul oli noorsootöötaja kutse taotlemisel portfooliot täites tekkinud oma arvamus selle sisu kohta, mis viis selleni, et andsin kutsekomisjonile märku, et ma ei ole portfoolios küsitavaga rahul. Järgmisel hetkel leidsin end juba otsapidi kutsekomisjonist. Kuna ma koolitan paralleelselt laagrikasvatajaid ja -juhatajaid, siis leian, et need kaks kutset peaks rohkem samastuma. Kutsekomisjonis olemine on andnud mulle ülevaate riiklikul tasandil sellest, mis tase meil on, kui valmis on noorsootöötajad kutset taotlema, kui pädevad on nad oma tegevuses jne.
Lisaks oli põnev anda sisendit ka 2018. aastal valminud Noortekeskuste Hea Tava uuendamisse, mis on iseenda hindamise mõõdupuuks kohalikule omavalitsusele või noortekeskusele. Kui algne dokument oli jutustavas vormis ja soovituslik, siis tegin ettepaneku selle struktureerimiseks. Lähiaja väljakutseks on luua sellele ka hindamisraamistik, mille põhjal saab täpsemalt hinnata, kuidas end noortekeskusena tunnetatakse. Suuremaks väljakutseks on see, et Noortekeskuste Heast Tavast kasvaks välja noortekeskuste seadus. Miks noortekeskused peavad olema need, kes on kohaliku omavalitsuse hallata ja juhtida, kuid pole ühtki seadust, mis reguleeriks nende tööd peale noorsootöö seaduse? Mainimist väärt on ka see, et Eesti ANK-is panustan vabatahtlikuna, organisatsiooni tegevuse kaudu olen suurendanud silmaringi ja tutvusringkonda ning saanud kaasa rääkida väga olulistel teemadel.
Vaade noorsootööle
Minu jaoks on noorsootöö võimalus teha neid asju, mis mulle meeldivad. Noorsootöö on vaheldusrikas ja arendav ning sellesse panustab väga palju ägedaid inimesi. Mind paelub see, et 20 aasta jooksul on noorsootöö teinud väga suure hüppe. Noorsootöö on muutunud nähtavaks, noortekeskused on keldritest maa peale toodud, on ehitatud spetsiaalselt noortekeskusteks mõeldud maju ning noorsootöö on ühiskonna ja inimeste silmis teada. Noorsootöö Eestis on võrreldes paljude teiste riikidega nii heas seisus, et meie käest käiakse kogemusi korjamas.
Absoluutne fänn olen ma avatud noorsootööle. Enamikus noortekeskustest toimub mõtestatud tegevus, noorsootöötajad teavad, mida ja mille jaoks teevad ning milline on mõju. Minu südameasjaks on mitteformaalse õppe mõtestamine noortekeskuses. Kui seda rohkem teadvustada ja esile tuua, saab seda siduda ka formaalõppega. Paljudes Eesti koolides toimib kogukonnapraktika, mis on ehe näide mitteformaalsest õppest formaalhariduses. Suurema mõtestamise tulemusena näeksime, kuivõrd võimas võib olla noortekeskus õppija toetajana. Oluline on tajuda kõiki noorsootöö tasandeid, siis saab seda ka empaatiliselt laiemalt arendada ning leida seoseid, miks millegi jaoks hea on.
Soovitused noorsootöötajale
Mõtle, miks sa midagi teed.
Loo, hoia ja arenda suhteid noortega.
Arenda ennast, siis saad noort arendada.
Hoia ja väärtusta noorsootööd, sest noored teevad selle põhjal enda edasised sammud ja hääletavad jalgadega.
Väärtusta noorsootöötajaid ja noorsootöötaja kutset samaväärselt nagu teiste valdkondade töötajaid.
Näe noorsootöös võimalusi, mitte takistusi.
Hüppa noortekast läbi, äkki leiad laheda asja, millega tegeleda ning mis võib su elu muuta.
Loo suhtlusvõrgustikku, iga inimene on su eluteel tähtis.
Võta osa sulle loodud võimalustest, käi malevas, suvekoolis jne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar