Neljapäev, 18. oktoober 2018

„Raising NEET’s Talents!“ tänavanoorsootöö koolitus

„Raising NEET’s Talents!“ tänavanoorsootöö koolituse raames said septembri viimasel nädalal Ljubljanas, Sloveenias kokku noorsootöötajad 11 erinevast organisatsioonist üle Euroopa. Eestist osalesid koolitusel Eesti ANKi partnerluse kaudu Pärnu noorte- ja vabaajakeskusest noorsootöötaja Triin Mäger ning MTÜ Tähe noorteklubi MOKO meeskonnast mobiilsed kontakt- noorsootöötajad Annike Tasa ja Elo Lättemägi, kes selles postituses ka oma vahetuid kogemusi lahti mõtestavad. 

Koolituse esimesel päeval keskendusime sellele, et kaardistada osalejate senised kogemused ning taust. Kaardistamise protsessi tulemusel tekkis arutelu tänavanoorsootöö kui teenuse määratlemisest ning sellest, kelle jaoks on üldse oluline määratleda ehk justkui lahterdada teenuse olemus „kasti“. Pikema analüüsi jooksul jõudsime selleni, et lahterdamist ei peaks käsitlema selle sõna negatiivses mõistes. Lahterdamist kui sellist võiks mõista hoopis kui võimalust selgelt kaardistada teenuse visioon ja põhiväärtused. Seega loob teenuse olemuse lahti mõtestamine eeldused selgeks kommunikatsiooniks nii meeskonna sees kui ka väljapoole suhtluses. Tänavanoorsootöötajate töö põhiliseks töövahendiks on kommunikatsioon ning sellest tulenevalt tekkis arutelu käigus ka dilemma, et kuidas noorsootöötaja noorega suheldes suudab saavutada usaldusliku kontakti, aga otsustajatega suheldes tihti selleni ei jõuta – mõistmine vs. vastandumine.

 
Ühtlasi diskuteerisime avaliku ruumi ja selle n-ö erastamise teemadel. Muuhulgas arutlesime erastatud avalikus ruumis tänavanoorsootöö rakendamise üle. Iga ruumi puhul mängib olulist rolli koha ajalugu ja kokkulepped – olgu need siis kirjutatud ja ühiselt loodud nagu näiteks noortekeskuses või hoopis kirjutamata nagu avalikus ruumis. Mõlemal juhul eeldab töö noorega noorsootöötajalt tema töökeskkonna tundmist ja tunnetamist.

Koolituse teisel päeval liikusime oma töö põhijuurte juurde ning üksteise praktikaid jagades arutlesime, milline on tänavanoorsootöö visioon, missioon ning millist vastutust ja rolli eeldame, et noored kui kliendid kannavad. Mõtisklesime ka selle üle, millist rolli ja vastutust me ise spetsialistidena võtame ja milliseid pädevusi selleks vajame. Teemaks olid ka võrdsus ja õiglus. Diskuteerisime nende terminite üle, et antud mõistete erinevusi oma töö kontekstis lahti mõtestada. 


Kolmandal päeval keskendusime tänavanoorsootöö metodoloogiale. Koolitaja tutvustas ühte võimalikku töösammude jaotust tänavanoorsootöös: 

1. samm: tutvumine piirkonnaga - esmane tutvumine piirkonna teoreetilise tausta (nt ajalugu, kultuurikontekst) ja praktilise olemusega (nt kus, mis asub, kus noored kogunevad). 

2. samm: noorte kogunemiskohtade vaatlus - enda kurssi viimine territooriumil oleva sihtgrupiga, nende jaoks oluliste kohtade, asutuste ning kontaktidega. 

3. samm: enda esitlemine, tutvustamine - noorsootöötaja tutvustab end kohalikele, sh noortele ja noortega tegelevatele spetsialistidele (alus võrgustikutööle), andes märku enda olemasolust ja rollist. Siin faasis saab teha juba ka täpsemaid kokkuleppeid aja ja kohtade osas ehk tutvustada, kus ja millal tänavanoorsootöötaja oma teenust osutab. 

4. samm: grupi- ja kogukonnategevused - selle faasi aluseks on usaldusliku suhte loomine sihtrühmaga, et toetada noorte arengut ja võimestumist grupis ja kogukonnas. 

5. samm: individuaalne toetus - faas, mida saab nimetada ka juhtumitööks ning mille raames toetatakse ja võmestatakse noort individuaalselt.

Kõikide sammude juures on oluline süstemaatiline planeerimine, läbiviimine, analüüsimine. Kohapeal saime võimaluse õpitut kohe rakendada - olime Ljubljana eri piirkondades tänavatel ning vaatlesime sealseid inimesi, asutusi ja tegevusi (1. samm).

Võrdlesime rahvusvahelistes gruppides ka eri maade praktilisi lähenemisi tänavapõhisele sotsiaal- ja noorsootööle. Lisaks arutlesime, millised on tänavanoorsootöötaja oskused, vastutus (õigused ja kohustused) ning rollid. Noorsootöötaja on nagu iga teine inimenegi - tal on oma tugevused ja nõrkused. Ta on eeskuju ja professionaal, kelle olulisteks ülesanneteks on muuhulgas enda erialane täiendamine ja vaimse tervise (psychohygiene) eest hoolitsemine. Tähtis on see, et oleme oma klientide jaoks “kohal” (being present), oskame seada “piire”, suhtume inimestesse aktsepteerivalt, empaatiliselt ja mõistvalt ning oleme loovad, paindlikud ja humanistlikud. Oluline on ka avatus koostööks ja kompromisside loomiseks. Päeva lõpetasime kultuuridevahelise õhtuga, mis hõlbustas uute ideede genereerimist rahvusvahelisteks projektideks.

Neljandal päeval arutlesime eetika, moraali ja deontoloogia teemadel. Lihtsalt ja lühidalt öeldes kujundavad väärtused eetika. Igal inimesel on mõnevõrra erinevad väärtused ning vastavalt sellele määratleb inimene, mis on tema arvates parim, õige või olulisim indiviidile ja ühiskonnale. Spetsialistidena on oluline teada iseenda väärtusi ning aktsepteerida oma klientide omi. Moraali kujundab käitumine - kas inimene käitub oma väärtustele vastavalt või mitte. Käitumisega peegeldavad nii spetsialist kui ka klient ühiskonnale oma “sõnumit”. Deontoloogia toetub eetikale ja moraalile, see on kui juhiste kogum, mis aitab spetsialistidel oma tööd professionaalselt teha. Neid kolme mõistet aitasid lahti selgitada ka gruppides lahendatavad juhtumid.

Selgus, et noorsootöötajatena võime tihti olla eetilise dilemma ees - kuidas oleks meie arvates õige mingit olukorda lahendada? Kuhu pöörduda, kust alustada, keda kaasata? Kuidas teha nii, et osapooled oleksid kaitstud ja toetatud? Küsimused, millega puutume kokku pea igapäevaselt. Lahenduskäik võib paljustki sõltuda, lisaks seadustes ette kirjutatule, meie väärtustest ja tõekspidamistest. Pealtnäha lihtsal lahendusel võib aga olla mitu erinevat tagajärge. Teadvustada tasub seda, et spetsialistidena on meil kohustus teavitada ja tegutseda (to act) ning iga otsuse juures peitub alati risk. Neid riske ei tasu karta, liiatigi ei saa neid alati ette näha. Spetsialistidena teeme valikuid olemasoleva info põhjal. See ei tähenda, et otsus on lõplik. Kui oleme saanud juurde rohkem taustainfot, siis saame ka edasi tegutseda. 

Koolitusele andis lisaväärtust Sloveenia organisatsiooni DrogArt külastus. Organisatsioon tegutseb juba 20 aastat uimastikasutuse kahjude vähendamise (harm reduction) eesmärgil ning on huvitav ja inspireeriv näide sellest, kuidas saab teha tänavapõhist noorsootööd. Organisatsiooni noorsootöötajad ja vabatahtlikud (sh endised ja praegused uimastite tarvitajad) ei tegele niivõrd ennetusega, vaid pigem käesolevate kahjude vähendamisega. Oma tegevusega levitavad nad sõnumit, et ohutuim uimastite tarvitamine on see, kui seda üldse ei toimu. Ent nad on samal ajal realistlikud. 

DrogArt noorsootöötajad teevad tööd peomelu keskel tänavatel ja siseruumides (nt festivalidel, klubides), kuhu püstitavad oma infolauad ja chill-out alad. Nende tööalal on võimalik nt eri mänge mängida ja muudest tegevustest osa võtta. Mängud ja tegevused on läbi mõeldud, näiteks õpetavad need, kuidas ohutumalt alkoholi või narkootikume tarvitada. Pidudel jagavad noorsootöötajad noortele infot näiteks erinevate uimastite ohtudest. Info ja lähenemised alkoholi ja narkootikumide osas hoitakse rangelt lahus. Alkoholiga seotud tegevused ja info on pigem suunatud teismelistele ning narkootikumidega seotud info pigem täisealistele noortele. Flaierid, mis on mõeldud selgitamaks alkoholi teemat, on ilma organisatsiooni logota ning need ei näe välja apetiitsed. Flaierid, mis on mõeldud narkootikumide tarvitajatele on pigem “kutsuvate” piltidega, et tõmmata noorte tähelepanu. Need infobrošüürid on varustatud DrogArt logoga, et noored teaksid, kuhu edaspidi pöörduda.

DrogArt noorsootöötajate “töökohvrisse” mahuvad lisaks infovoldikutele, sniffing paper’itele ja vitamiinipulbritele (mineraalained) ka taksode soodusflaierid (noored ohutult koju), kõrvatropid (abi valju müra korral), tasuta kondoomid (teadlik seksuaalkäitumine) ja peosemu käepaelad. Viimased on mõeldud selleks, et noored annaksid teineteisele lubaduse, et nad lähevad peole koos, lahkuvad peolt koos ja hoolitsevad teineteise eest peol olles.

 
Kahel viimasel päeval käsitlesime koolituse teemasid kokkuvõtlikult ja alustasime õpitu reflekteerimisega. Osalejad õppisid ja avastasid koolituse käigus tänavanoorsootöö oluliste aspektide kohta nii mõndagi - visiooni olulisusesest erinevate spetsiifiliste töövõteteni. Õpiti ka rahvusvahelises meeskonnas töötama ning tutvuti teiste sarnast tööd tegevate organisatsioonidega rahvusvahelisel tasandil. Koos õppimine ja töötamine jätkub juba novembris jätkukoolitusel Lissabonis.


Projekt on rahastatud Erasmus+ programmi vahenditest Sloveenia rahvusbüroo MOVIT poolt. Projekti „Raising NEET’s Talents!“ projektipartneriks on Eesti ANK, kes Eesti osalejad rahvusvahelisele koolitusele lähetas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar