Pühapäev, 3. juuni 2018

Noorte Tugila spetsialistid "Community Guarantee" õppevisiidil Itaalias


13.-19.05 toimus Eesti ANK koordineeritud ja SA Archimedese noorteagentuuri poolt Erasmus+ programmist rahastatud strateegilise koostööprojekti “Community Guarantee” õppevisiit Itaalias, mille raames tutvuti noorsootöö struktuuride ja noorte, kes ei õpi ega tööta, tugiteenustega. Eesti esinduse koosseisus osalesid õppevisiidil Elo Lättemägi (MTÜ Tähe Noorteklubi), Nele Valss (Põlva Avatud Noortekeskus), Viktoria Murõtševa (Lasnamäe Noortekeskus), Annely Reile (Pärnu Noorte Vabaajakeskuse Noorte Tugila / Eesti ANK) ja Stiina Kütt (Eesti ANK), kes õppevisiidi kogemused sellesse blogipostitusse koondasid. 



14. mai

Õppevisiidi ametlik programm algas esmaspäeval, 14. mail Abano Terme linnakeses. Eelneva reisipäeva õhtupoolikul jäi seega Eesti grupil veidi aega esimeste Itaalia gelatode degusteerimiseks ja jalutuskäiguks Padova linnas, mis oli meie peatuspaigaks terve nädala jooksul. Õppevisiidi esimesel päeval kohtusime õppevisiidi teiste osalejatega- kokku oli meid neljast riigist kokku tulnud 20, saime ülevaate eesootava nädala programmist ning arutlesime NEET-noorte olukorra ja võimaluste üle partnerriikides- Islandil, Eestis, Portugalis ja Itaalias. Siin avanes ka võimalus tutvustada meie enda NoorteTugila programmi kui efektiivset võimalust toetada NEET-noori.

Esimese tööpäeva pärastlõunal saime ülevaate Eduforma organisatsioonist, kes on Eesti ANK koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Community Guarantee” Itaalia poolseks projektipartneriks. Eduforma on VET (vocational education and training) organisatsioon, mis tegeleb koolituse, kutsehariduse ja karjäärinõustamisega ning on Noortegarantii rakendaja Veneto regioonis. NEET-noorte toetamisel rakendatakse erinevaid võimalusi noorte kompetentside testimiseks, määratakse individuaalseid praktikaprogramme partnerluses ettevõtetega ning pakutakse tuutorlust programme valivatele ja neis osalevatele noortele. Suur erinevus võrreldes Eestiga seisneb selles, et NEET-tugiteenused on Itaalias eelkõige suunatud noortele, kellel on juba diplomid (kõrg)koolist, kuid kes tihti vajavad täiendavaid praktilisi oskusi, et reaalses töömaailmas võimalusi leida ja toime tulla.

Ülevaate saime ka Khorakhane organisatsioonist, kelle hubaseid ruume Abano Terme linnas sel päeval kasutasime. Organisatsioon alustas tegevust noortealgatusena ning kasvas välja omamoodi kultuurikeskuseks, mis viimase nelja aasta jooksul toetas kunsti, kultuuri, taaskasutust, sotsiaalset kaasatust ning tegeles globaalsete probleemidega- kõigega, mis aktiivsetele noortele endile korda läks. Kõigi värvikate tegevuste fookuses on senini olnud noorte jõustamine ning ellu viidud tegevuste taga palju vabatahtlikku tööd. Tänaseks päevaks on Khorakhane kultuurikeskus enda uksed värskelt sulgenud ebapiisavate rahaliste ressursside ja puuduliku kohaliku omavalitsuste toetuse tõttu, ühenduse eestvedajad peavad plaani, kas ja kuidas tegevustega jätkata.

Abano Termest viis tee meid tagasi Padova linna ja ühisele õhtusöögile, kus päeva muljeid jagasime ja kontakte teiste osalejatega lõime. Õppevisiidi tegevused ja kohtumised viisid meid nädala jooksul erinevatesse linnadesse Veneto maakonnas. Kui enamil Veneto regiooni linnu allus Veneetsia valitsusele kuni 15. sajandini, siis selle õppevisiidi jooksul saime aimu sellest, kui suured võivad tänapäeval olla erinevused Itaalia erinevates kohalikes omavalitsustes isegi sama maakonna lõikes. 


15. mai

Õppevisiidi teise päeva hommikul kogunes kogu grupp kell 8.30 hotelli ees, et koos bussiga Veneto regiooni avastama minna. Puudu oli vaid buss, mis tuli oodata lausa tund aega. Samas ehk see oligi bussijuhi plaan meile tutvustada ajaarvamist Itaalia moodi.

Päeva esimeseks sihtkohaks oli Lab Altobello. Saabudes võtsid meid vastu 2-aastased lapsed, kes parasjagu maja ees aias mängisid. Organisatsiooni tutvustuse ajal selgus, et antud ruumides tegutseb karjääriteenustega seotud keskus, kus täiskasvanutel on võimalik saada tuge töö leidmisel. Nende peamiseks fookuseks on just lapsevanemad ning selle tõttu pakuvad nad võimalust jätta oma laps teisele korrusele lapsehoidja järelvalve alla, et ise kolmandal korrusel kohtuda nõustajaga, osaleda koolitusel või kasutada sealset koostöötamise ruumi. Antud organisatsioonilt tasub õppida just ruumide otstarbekat ja leidlikku kasutamist, sest hommikusel ajal kui ei toimu koolitusi, tegutseb ruumides lasteaed. Ühtlasi on võimalik lapsevanematel õhtuti kasutada antud ruume ka kui mängutuba, kuhu lapsega mängima tulla.

Seejärel ootas meid päevakavas ees H-Farm. Teed, mida mööda sõitsime, muutusid aina kitsamaks ning ümberringi võis märgata mitmeid põllumaid ja viinamarja istandusi. Võiks ju eeldada nii asukoha kui ka nimetuses esineva sõna „Farm“ järgi, et oleme jõudnud põllumajandusega seotud organitsiooni. Kohale jõudes võttis meid vastu loosung: „Dreamers, creators, pioneers, pirates, WELCOME HOME.“ („Unistajad, loojad, pioneerid, piraadid, tere tulemast koju.“) Selgus, et asutuse nime alguses olev H-täht tähendab human ehk inimene ning otsetõlkes olime sattunud inim-farmi. Tegemist oli H-Farmi hariduskeskuse ja kooliga, kuhu on võimalik õppima ja ennast harima tulla alates kolmandast eluaastatast ja õpet pakutakse kuni magistrikraadini välja. Rahvusvahelise kooli põhisuundadeks on innovatsioon, virtuaalreaalsus ja digitaalsed tehnoloogiad. Nende põhiliseks eesmärgiks on pakkuda inimesele tuge ideest kuni investorite leidmiseni. Klassisüsteemi asemel rakendavad nad projektipõhiste gruppide süsteemi ja selle tõttu töötavad koos erinevas vanuses sama huviga inimesed. Õpe toimub inglise keeles ning on tasuline. Kandideerida võivad kõik!
Päeva viimaseks külastatavaks asutuseks oli Citta’ del Mestiere karjääri- ja nõustamiskeskus. Tegemist oli asutusega, kuhu olenemata taustast ja vanusest on oodatud kõik, kellel vaja abi seoses karjäärialaste teemadega. Antud keskus tegutseb kõrvuti kutsehariduskeskusega ning noorel on võimalik saada seal nõu ja ka praktilisi nippe, kuidas tööturule jõuda. Näiteks saime heita pilgu video-CVdele, mida keskuse töötajad koos noortega olid kokku pannud, et tööandjale läheneda uudsel ja seeläbi meeldejääval viisil.

Pärast sisulist programmi saime veidikeseks aja maha võtta ajaloolises Treviso linnas, mille südalinn oli piiratud linnamüüriga ja vallikraavi kallastel elutsesid vabalt jänesed, haned ja ondatrad. Veidikesest vabast ajast said aina rohkem vaba aega, sest bussijuht oli taaskord alustanud Itaalia ajaarvamise kogemusõppega. Tagasisõit lükkus edasi taaskord tund aega ning teepeal selgus, et kõigi viivituste põhjuseks oli hoopis katkine amort, mille tõttu tagasiteel aja maha võtsime. Õhtusöögile jõudsime kella 22 paiku, mis keskmise Itaallase jaoks ongi paras aeg õhtusöögi jaoks. Pärast seda kui kõht sai parajalt pitsat täis võis õppevisiidi teisele päevale joone alla tõmmata. 


16. mai

Õppevisiidi kolmas päev algas varakult, esimese külastuse jaoks sõitsime ligikaudu tunniajase sõidu kaugusel asuvasse Schio linna, kus tegutses MegaHub’i nimeline inkubatsioonikeskus noortele käsitöölistele, lisaks koostöötamise keskus. MegaHub’i sündis soovist luua käsitöölistele ruum, kus ühiselt ideid edasi arendada ning koostööd teha. Erinevate erafirmade, projektide ning kogukonna toel on keskusesse sisustatud suur ruum, kus on võimalik rentida tööala, kasutada erinevaid kõrgtehnoloogilisi masinaid (nt 3D printer, laserlõikur, CNC-puidutöötluspink jpm), pidada koosolekuid ja muid üritusi. Kohapeal on kogu aeg olemas juhendajad ning samuti pakutakse võimalust osaleda ligikaudu 10 erineval kursusel, sh 3D modelleerimine, programmeerimine ja printimine, robootika.

Erinevate tutvustatud disainerite tööde ja tegemiste hulka kuulusid nt taaskasutatud puidust mööbel, restaureeritud mööbel, 3D prinditud tooted, erinevad nutikad sisustuselemendid (lamp-laadija-kõlar) ning mitmed helitehnilised uuendused. Keskkond oli väga innovatiivne ning atraktiivne, teenused küllaltki soodsad ning suunatud vanusele 13 - 60+.

Teise külastuse jaoks liikusime Vicenza nimelisse linna, kus tutvusime vastavatud Porto Burci nimelise kogukonnakeskusega, mille eesmärgiks on olla nn dünaamiline “sadam” inimeste ja ideede jaoks ning mida haldavad ühiselt keskuse juures tegutsevad organisatsioonid.

Üheks selliseks organisatsiooniks on piirkonnas riikliku tsiviilteenistuse võimalust pakkuv Arci Servizio Civile Vicenza. Tsiviilteenistuse idee tekkis vastukaaluks varasemalt kohustuslikule militaar/ajateenistusele ning rõhutab väärtustena rahu, vägivallatust ning aktiivset kodanlust.

Õppekäigu Itaalia grupi osalejate seas oli ka hetkel kogukonnakeskust haldava keskkonnaorganisatsiooni juures tsiviilteenistust tegev noor neiu, kes andis ülevaate oma tegemistest ning tutvustas tsiviilteenistuse võimalusi. Tsiviilteenistus kestab 1 aasta ning on avatud meestele ja naistele vanuses 18- 28 aastat, sh kõikidele riigis legaalselt viibivatele isikutele, ka pagulastele. Võimalik on teenistuda sotsiaal-, kultuuri- ja haridusvaldkonna ning keskkonna organisatsioonide juures, teenistuja peab 30 tundi nädalas pühenduma oma teenistusele ning saab selleks perioodiks sotsiaalkindlustuse ning 433,80€ kuus toetust. Teenistujat toetab mentor ning teenistuse vältel analüüsitakse järjepidevalt ning põhjalikult noore arengut ja saadud õpikogemust. Tsiviilteenistusse astumiseks on vajalik esitada taotlus ning intervjuu käigus selgitatakse välja, millises valdkonnas vabatahtlikuna tegutsemisest oleks noorel kõige rohkem võimalik õppida, st noort ei suunata juba talle tuttavasse valdkonda, vaid keskendutakse eelkõige mitmekülgsuse arendamisele ning kogemusõppele.

Õppekäigu raames saime ülevaate ka teise noore vabatahtliku tegemistest haridusvaldkonnas, kus erinevate pakutavate tegevuste kandvaks ideeks oli õppimine läbi mängu erinevates keskkondades, sh koolides, mänguväljakutel, õpitubades, üritustel jne. Külastatud keskuse juures tegutses lisaks noorteraadio, vahendati välisvabatahtlikke ning hoolitseti ühiselt aedviljaaia eest.

Porto Burci keskusest liikusime edasi selle lähinaabruses asuvasse keskusesse B55, mis oli üks osa Vicenza noortele suunatud nelja erinevat keskust haldavast suurprojektist. Meile tutvustatud keskus pakkus noortele erinevaid kuruseid 3D tehnoloogia valdkonnas, tandem keeleõpet, tuge saksakeelsetesse riikidesse tööle suundumiseks ning keskuse juures tegutses ka LGBT abikeskus. Suurprojekti teisteks osadeks oli Informagiovani - noorteinfokeskus, Centrotecchio - tegevused 11-14a vanustele noortele pärastlõunasel ajal ning ruumikasutus organisatsioonidele õhtustel aegadel ja Centro Zona 3, mis oli suunatud 6-14a noortele, olles valdavalt sisserändajate seas populaarne perekeskus.

Päev lõppes maapiirkonnas asuva keskaegse linna Monselice’i külastusega, lisaks väikesele jalutuskäigule kauni linna keskmes tutvusime ka piirkonna noortepoliitika põhimõtetega. Monselice on kohalik omavalitsus, mis toetab juba 11 aastat noorte omaalgatusi projektitoetustena ning kohtleb noori projektijuhtidena, mitte pelgalt partneritena. 11 aasta jooksul on teoks saanud 80 noorte juhitud projekti ning kasu on neist saanud mitmed tuhanded noored. Muuhulgas on noored panustanud erinevate kasutamata hoonete/piirkondade taaselustamisse, võidelnud kino taasavamise eest, alkoholivabu tooteid propageerinud üritustel, ühendanud puuetega inimesi ja vabatahtlikke läbi kokandustegevuste, hobifotograafe ja professionaale kokku viinud ning piirkonna ühiselt piirkondliku turismi edendamiseks kaardistanud.


17. mai

Õppevisiidi neljandal tööpäeval ootas ees kauaoodatud Veneetsia. Peale hommikusööki hotellis Padovas sõitsime Veneetsiasse kiirelt ja lihtsalt rongiga.

Sel päeval saime hea ülevaate NEET-noorte temaatikast ja Noortegarantii rakendamisest Veneto maakonnas kui külastasime Veneto maavalitsust- Regione del Veneto. Erinevad tööriistad, mida NEET-noorte toetamisel kasutatakse on nõustamine, koolitused, ettevõtete külastused, praktikabaaside leidmine, tööle suunamine, aga ka näiteks Boot Camp´id, kuhu tulevad kokku noored tööotsijad panema proovile enda erinevaid võimeid läbi füüsiliste katsete, misläbi tööandjad saavad parema arusaama noore kompetentsidest ja viivad sealsamas kohapeal läbi sobivate kandidaatidega tööintervjuud.

Maavalitsuse seminariruumist avanes igast aknast vaade Veneetsia kanalitele ja kuulda oli pidevat laevaliiklust. Peale kohtumist pääsesime ka ise linna kitsaid tänavaid ja kanaleid pidi seiklema.

Kui sa juba korra Veneetisasse satud, siis lihtsalt patt oleks jätta vahele üks gondli sõit ja selle 4/5 Eesti grupi koosseisust ka plaani võttis. Õige gondli valimine on omamaoodi kunst, sest olulist rolli mängivad mitmed aspektid - kui kaunis pilt sinust edeva gondliga sõites tuleb, millist lisaväärtust pakub gondlimees, milliseid kohti kanalitel sa läbida saad ja nagu meile ka üllatusena selgus, kas gondlimees on litsentsiga professionaal või mitte. Meil sellel korral vedas- tänu meie kohalikele Itaalia sõpradele, kes aitasid asju ajada Itaalia keeles, enne, kui meie gondlisse hüppasime. Nägus gondlimees oli Veneetsia päritolu, viisakas, hoolitses madaamide turvalisuse eest sentimeetrite täpsustega kitsastes kanalites ja madalate sildade all, rääkis Veneetsia võludest/valudest ja kauni koha ajaloost. Pildid meist tulid edevad ja igati Veneetsia väärilised ;) Saime ka soovitud põike Grand Canal´ile. Avastamist ja imestamist Veneetsia linnas jätkus õhtupoolikuni, ent sellega ei olnud meie tegus päev veel lõppenud.

Õhtul ootas ees õhtusöök koos kultuuridevahelise õhtuga, kuhu iga riigi osalejad veidi enda kodumaa maitseid kaasa olid toonud. Õnneks juhtusid just see päev ja õhtu olema sumedalt soojad ja meil avanes võimalus õhtustada hubases ja värvikas Il Chiosco aias, mis suviseks tihedaks kultuuriprogrammiks ja õhtuteks aias uksed teistele külalistele tegelikult alles eelootaval nädalavahetusel avas.
18. mai

Õppevisiidi viimasel tööpäeval ilmutas väsimus end alatasa väga veidral moel ja oli vägagi meelelahutuslik. Sellel korral jäime Padova linna piiridesse ja saime proovida ära kohaliku trammiliikluse võlud. Hommikune esimene külastus viis meid ENAIP nimelisse ametikooli, mis on üheks 20st samasse süsteemi kuuluvast ametikoolist. Esmalt saime tutvuda ametikoolis pakutavate erialadega, milleks selles hoonekompleksis olid automehhaanika, elektroonika, tehnoloogia ja kokandus. Eriala õpped ENAIP ametikoolides kestavad 3 aastat ja siis on õpilasel võimalus valida, kas ta soovib täiendada end veel ühe lisa-aasta võrra täiendõppena. Erialad on oma vahel oskuslikult integreeritud ja nii valmivad õpilastel õppeaasta lõppudeks ühisprojektid, kus kõik peavad omavahel koostöös ühistöö valmistama, milles on kasutatud näiteks korraga tehnoloogiat, elektroonikat ja mehhaanikat. Sama suurt rõhku pannakse praktikale, mille maht on piisavalt suur õpitu praktiseerimiseks asutustes.

Nendes õppeklasside külastustest avaldas muljet automehhaanikat õppiv neiu. Kui te arvate, et see “wow” tulenes tema soost, siis eksite. Tema taga oli lugu - see rääkis noore huvidest autode ja tehnika vastu ja südame kutsest sellega ka tegeleda, kuid see ei leidnud pere poolt toetust. Noor käis varasemalt küll mitmetes teistes koolides, aga langes nendest välja. Nii tuligi perel leppida lõpuks tütre südamesooviga ja tema õppima asumist automehaanika erialal toetada.

ENAIP puhul saab paralleele tuua Eestis toimetavate Kutseõppekeskustega/ametikoolidega, kes on pidevas arengus, koostöös firmadega ja toetavad noortele parima praktilise hariduse andmist. Nende pagasis on hulganisti rahvusvahelisi projekte, mis annavad noortele laiema silmaringi saamiseks võimalusi. Ja loomulikult ei saanud jätta kasutamata võimalust kontaktide vahetamiseks, mis loodetavasti toob kaasa huvitavad koostööprojektid Eesti ja Itaalia kutseõppekeskuste vahel - win-win ;)

Kontaktid loodud, kogemused vahetatud, viis tramm meid tagasi kesklinna suunas ja järgmine sihtpunkt oli Padova Informagiovani-  eesti keelde tõlgituna ja lahti seletatuna Noorteinfo ja Rajaleidja pesa. Nende kasutuses oli väga kaunis hoone, kus oli lisaks infopunktile veel ka raamatukogu ja koosolekuruume. Oma teenuseid osutavad nad 15-35 aastastele NEET- noortele. Nende ülesandeks on pakkuda kompaktselt noorele nii infot, CV koostamise toetamist, erinevaid koolitusi (s.h tööintervjuu koolitust) kui ka võimalust õppida keeli läbi tandemõppe, kus osalejad on kohustatud rääkima vaid oma emakeeles. Ehk oleks see üks nendest vahvatest ideedest, mida saab ka Itaaliast kaasa võtta.

Nende teadmistega ja vaatluskogemustega saigi külastustele joone alla tõmmata, kuid ega sellega meie töö veel lõppenud polnud. Nii naasesime kõik hotelli konverentsiruumi ja oligi käes aeg kõik Itaalia otsad kokku tõmmata. Üheskoos tuli leida vastus küsimusele, et millised oleksid need võtmetegevused, mis tagaksid riikides võimalikult efektiivse NEET-noori toetavad tegevused. Selleks moodustasime igast partneriigist ühe esindajaga grupid, mis võimaldas näha laiemat pilti ja ei keskendunud vaid ühe riigi nõrkadele kohtadele. Sisend selles osas oli väga mitmekesine ja punkte tuli üllatavalt palju, mis tõestab seda, et võimalusi heade praktikate kasutamiseks ja ideid parendusteks on piisavalt. Mis aga sellest edasi saab, sellest juba projekti järgmises etapis.

Nii me siis oma missiooni selleks korraks lõpetasimegi ja aeg oli üksteisega hüvasti jätta. Täname südamest kõiki osalejaid ja panustajaid, sest nende panus oli hindamatu.

Eesti ANK koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Community Guarantee” järgmise sammuna kogunevad osalejad Eestist, Itaaliast, Portugalist ja Islandilt juba septemrbikuus Eestisse, et rahvusvahelisel seminaril analüüsida ja kokku võtta kõigi nelja õppevisiidi jooksul nähtu, kogetu ja õpitu ning vormistada see üheks ühiseks dokumendiks, mis kirjeldab efektiivset NEET-noore tugiteenust. Hoiame teid järgmiste sammudega kindlasti kursis!


Ps! Veel rohkem muljeid ja ka Itaalia jäätisesoovitusi võib küsida õppevisiidi osalejatelt: Elo Lättemägi, Nele Valss, Viktoria Murõtševa, Annely Reile ja Stiina Kütt.

Projekti toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar