Eesti ANK tegevjuht Heidi Paaborti poole pöördus Põltsamaa piirkonna meediaväljaanne, et saada mõtted Põltsamaa ühendavalla noorsootöö loomiseks. Avaldame selle ka Eesti ANK blogis.
Juba üheksa kuu pärast toimuvad valimised, mis muudavad ligi 11 000, sh 2000 noore Põltsamaa piirkonna elaniku elu. Valimised teeb eriliseks veel see, et 2017. aastast saavad valida noored alates 16. eluaastast. Nende vajadused ja soovid jõuavad sel põhjusel ka aina enam otsustajate lauale. Paljud kahtlevad, kas noored on selleks valmis. On, kui me ise laseme neil seda olla. Küsimus on arendavate keskkondade loomises ja usaldamises.
On selge, et saabuvad muutused peavad looma lisaväärtust, sh võimaldama meile lisaks olemasolevale seda, mida meile meeldib teha peale tööd, kooli või pereelu.
Suur osa meist on vabal ajal seotud mõne klubi või huviringiga, mis lisaks toredale vaba aja veetmisele on hariv, uusi sotsiaalseid võrgustikke/suhteid loov ning aitab meil tunda end ühiskonnas vajaliku ja motiveerituna. Kui me ise peame seda endale oluliseks, peame me seda tagama ka noortele, Eesti seaduste mõistes 7-26-aastastele isikutele. Noored on täna ainuke sihtgrupp, kes saab kõige vähem enda heaolu teemal kaasa rääkida. Nende eest on enamus ära otsusatud.
Kui veel kümme aastat tagasi nähti, et eluks vajaliku hariduse saab ainult koolist, siis täna nähakse haridust juba veidi laiemana. Lisaks formaalharidusele on oluliseks muutunud ka informaalne ja mitte-formaalne õpe.
Kaasajastatud noorsootöö, mis kasutab oma töös mitte-formaalõppe meetodeid ja on osa elukestvast õppest, on Eestis eksisteerinud sama kaua, kui Eesti on olnud vaba. Noorsootöö alla kuuluvad noortekeskustes tehtav töö, töömalevad, osaluskogud, huvikoolid, huviringid näiteks spordi- ja kunstikoolis, näitering kultuurikeskuses või seltsimajas, laagrid ja suvepäevad noorteühenduste juures, pühapäevakool kiriklas.
Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks. Noorsootöö kaudu saadakse uusi teadmisi, oskusi, õpitakse vastutama ja ise oma elu juhtima. Olema iseseisev. Kui esiti võib tunduda, et noorsootöö kaudu toetatakse vaid noort ennast, siis tegelik pilt on avaram. Tänu noore toetamisele aitab valdkond kaasa ühiskondlike probleemide lahendamisele ja loob uusi väärtusi.
Jagatud ressurssidega noorsootöö
Oma töö kaudu osalen mitmes Euroopa tasandi koostöös, kus endalegi ootamatult tõden, et olenemata noore elukohast, kultuurilisest taustast ja ajaloost on tänased noorte väljakutsed näiteks siirdumisel tööturule või hariduse jätkamisel hirmutavalt sarnased.
Meie ees on palju väljakutseid, sh alatine küsimus – akadeemiline võimekus versus praktilised oskused; suur infomüra teenuste vahel, kus noor ei tea, kelle kaudu tuge saada või kes mida pakub; noorte sotsiaalse vastutuse puudumine: noor ei ole harjunud, et teda kaasatakse otsustamisse ja seega ei oska ta võtta hilisemat vastutust; liiga palju universaalseid mudeleid ehk vähe ruumi noore isikupäraks jne.
Noorsootöös määratakse valdkonna väljakutsed riigi tasandil erinevate analüüside alusel ning pannakse paika nn strateegilised eesmärgid. Noorsootöö on samas kohaliku omavalitsuse korraldada, kes peab oma piirkonna kitsaskohtade lahendamiseks leidma vahendid kas oma eelarvest või lastevanemate rahakotist.
Mida enam sekkuvad tegevusvõimaluste loomisprotsessi erinevad tasandid, huvigrupid ja vaatenurgad, seda põnevamaks ja mitmekülgsemaks see muutub. Mida enam kaasame teenuste loomisesse noori, seda enam saame olla kindlad, et nad soovivad nendest tegevustest ka osa saada või tegevust vedada. Hindama ei pea tulevikus ainult võimaluste mitmekesisust, vaid ka noorte osalust selle loomises ja vedamises. Viimane mõjutab kindlasti ka jätkusuutlikkuse aspekti. Ideaalne noorsootöö toimub noortelt noortele või koos noortega. Ise kõik noorte eest ära tehes peab leppima ka olukorraga, kus lõpuks end ürituselt üksi leitakse.
Kuigi järgmisel kahel aastal suunatakse lisaressursse meie tulevase piirkonna noorsootöösse riiklike programmide toel, peab mõistma, et ellu aitab meil jääda tark investeering noortega töötavatesse spetsialistidesse, võrgustikutöösse, noorte kaasamisoskusesse, piirkonna ühtsemaks muutmisesse ja noorte ühisinfovälja loomisesse.
Oma töö kaudu osalen mitmes Euroopa tasandi koostöös, kus endalegi ootamatult tõden, et olenemata noore elukohast, kultuurilisest taustast ja ajaloost on tänased noorte väljakutsed näiteks siirdumisel tööturule või hariduse jätkamisel hirmutavalt sarnased.
Meie ees on palju väljakutseid, sh alatine küsimus – akadeemiline võimekus versus praktilised oskused; suur infomüra teenuste vahel, kus noor ei tea, kelle kaudu tuge saada või kes mida pakub; noorte sotsiaalse vastutuse puudumine: noor ei ole harjunud, et teda kaasatakse otsustamisse ja seega ei oska ta võtta hilisemat vastutust; liiga palju universaalseid mudeleid ehk vähe ruumi noore isikupäraks jne.
Noorsootöös määratakse valdkonna väljakutsed riigi tasandil erinevate analüüside alusel ning pannakse paika nn strateegilised eesmärgid. Noorsootöö on samas kohaliku omavalitsuse korraldada, kes peab oma piirkonna kitsaskohtade lahendamiseks leidma vahendid kas oma eelarvest või lastevanemate rahakotist.
Mida enam sekkuvad tegevusvõimaluste loomisprotsessi erinevad tasandid, huvigrupid ja vaatenurgad, seda põnevamaks ja mitmekülgsemaks see muutub. Mida enam kaasame teenuste loomisesse noori, seda enam saame olla kindlad, et nad soovivad nendest tegevustest ka osa saada või tegevust vedada. Hindama ei pea tulevikus ainult võimaluste mitmekesisust, vaid ka noorte osalust selle loomises ja vedamises. Viimane mõjutab kindlasti ka jätkusuutlikkuse aspekti. Ideaalne noorsootöö toimub noortelt noortele või koos noortega. Ise kõik noorte eest ära tehes peab leppima ka olukorraga, kus lõpuks end ürituselt üksi leitakse.
Kuigi järgmisel kahel aastal suunatakse lisaressursse meie tulevase piirkonna noorsootöösse riiklike programmide toel, peab mõistma, et ellu aitab meil jääda tark investeering noortega töötavatesse spetsialistidesse, võrgustikutöösse, noorte kaasamisoskusesse, piirkonna ühtsemaks muutmisesse ja noorte ühisinfovälja loomisesse.
Võti peitub mobiilsuses ja usaldusväärsetes suhetes
Kuna noored pidevalt vahetuvad, muutuvad pidevalt ka nendega seotud väljakutsed. Väljakutsetele vastamine peab olema võimalikult efektiivne ja tulemuslik. Nii peab tulevasse valda looma süsteeme, mis on ajas ja tegemistes paindlikud, mobiilsed ja noorte endi poolt disainitud. Stabiilsus tulevases suurvallas tuleb noorsootöö tarbeks tagada motiveeritud noortega töötavate spetsialistide olemasolu ja taristutega, koormus ja sisu aga peab muutuma vastavalt vajadustele. Seega tuleb üle vaadata, et igas külas, alevis ja linnas oleks olemas koht, kuhu noored on alati oodatud. Olgu selleks siis noortekeskus, külaseltsi maja või kultuurimaja. Teiseks spetsialistid, kes noortega töötavad. Ilma usaldusväärsete kontaktideta ei järgne uusi osalusi.
Ühte ja ainsat mudelit meie piirkonnale pakkuda ei ole, sest Põltsamaa piirkonna noorel, just nimelt noorel ja mitte vaid kohalikul omavalitsusel, on erinevad vajadused. Ilma milleta aga ükski piirkond jääda ei tohi, on võimalus kohaliku elu edendamisse sõna sekka ütleda (noortekogu tegevus), taotleda ressursse või saada tuge oma ideede elluviimiseks (noorte omaalgatused), saada infot ja nõustamist oma elu puudutavatel teemadel (Noorte Tugila tegevus, hariduse jätkamine, kutsumuse leidmine, rahvusvahelised programmid, vabatahtlik tegevus), osaleda neid huvitavates ringides (sh huvihariduses) ja koolitustel. Vaheaegadel tuleb kindlasti võimaldada laagreid ja töömalevaid. Lähtuvalt huvist tuleb piirkonnal kokku leppida, kes on pakkujad ja tagada vajadusel noortele või juhendajale transport. Rahalise ökonoomsuse tagab jagatud ressurssidega noorsootöö. Kõike teenuseid ei pea ise pakkuma. Liikuda võivad nii spetsialistid kui ka noored ise.
Igal noorel, olenemata tema elukohast, peab olema võrdne võimalus oma potentsiaal leida, huvidega tegeleda ning vahel lihtsalt oma muresid ja rõõme jagada. Võimaldame seda siis nii täna kui ka tulevikus!
Heidi Paabort
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegev- ja tugimeetme Noorte Tugila juht
Ühte ja ainsat mudelit meie piirkonnale pakkuda ei ole, sest Põltsamaa piirkonna noorel, just nimelt noorel ja mitte vaid kohalikul omavalitsusel, on erinevad vajadused. Ilma milleta aga ükski piirkond jääda ei tohi, on võimalus kohaliku elu edendamisse sõna sekka ütleda (noortekogu tegevus), taotleda ressursse või saada tuge oma ideede elluviimiseks (noorte omaalgatused), saada infot ja nõustamist oma elu puudutavatel teemadel (Noorte Tugila tegevus, hariduse jätkamine, kutsumuse leidmine, rahvusvahelised programmid, vabatahtlik tegevus), osaleda neid huvitavates ringides (sh huvihariduses) ja koolitustel. Vaheaegadel tuleb kindlasti võimaldada laagreid ja töömalevaid. Lähtuvalt huvist tuleb piirkonnal kokku leppida, kes on pakkujad ja tagada vajadusel noortele või juhendajale transport. Rahalise ökonoomsuse tagab jagatud ressurssidega noorsootöö. Kõike teenuseid ei pea ise pakkuma. Liikuda võivad nii spetsialistid kui ka noored ise.
Igal noorel, olenemata tema elukohast, peab olema võrdne võimalus oma potentsiaal leida, huvidega tegeleda ning vahel lihtsalt oma muresid ja rõõme jagada. Võimaldame seda siis nii täna kui ka tulevikus!
Heidi Paabort
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegev- ja tugimeetme Noorte Tugila juht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar