kolmapäev, 5. veebruar 2020

Kristi Paas: Et oleks, kuhu tulla, tuleb vahepeal ühte hoida

Olen noorsootööd teinud juba viisteist aastat. Veebruaris 15 aastat tagasi „avastas“ mind ühelt seminarilt Saue Noortekeskuse toonane juhataja Erna, kes pärast mu kaheminutilist sõnavõttu kutsus mind enda juurde tööle. Öeldud tehtud.

Täna möödub sellest päevast viisteist aastat ja nüüd olen ma ise Saue Noortekeskuse juhataja. Umbes kaks aastat tagasi jäin töökohalt lapsehoolduspuhkusele, et veeta kodus kvaliteetaega oma pisikese printsessiga. Kes on aga kord noorsootöötajaks sündinud, ei saa seda tegevust niisama lihtsalt katkestada ja kõrvale heita. Nii ka mina. Seetõttu asusin beebiga kodus olles koos Anne Õuemaaga vedama noortekeskuste juhtidele loodud toetavat kogemuste vahetamise programmi „Kogemuste kullaproov.“ Anne pärjati äsja pikaajalise panustaja tiitliga üle-eestilisel noorsootöö tunnustusüritusel. Oli tõeline au ja suur rõõm temaga koos õlg-õla kõrval olulist projekti ellu viia.

Noortekeskuse tööst päriselt eemale ma ei jäänudki. Ikka toppisin oma nina nende tegemistesse, astusin aegajalt läbi, tähistasin kolleegide sünnipäevi, osalesin jõulupidudel ja muudes ettevõtmistes. Mõnus oli eemalt kaasa mõelda, justkui kohustustevabalt, kuid alateadlikult siiski omaenda tulevikku planeerides.

Eelmise aasta suvel naasin tagasi oma tööpostile noortekeskuses. Vahetult enne puhkusele jäämist toimusid kohalike omavalitsuste valimised, mille tulemusel meie väikesest Saue linnast sai suur Saue vald. Minu äraolemise aeg kulus vallal sisseelamiseks ja kui tagasi tulin, siis oligi täpselt õige aeg alustada konkreetsemate noorsootöö teemaliste muudatuste ja täiendustega suures ühendvallas. Meie jaoks tähendab see eelkõige seda, et saime enda hallata ka valla väiksemad noortetoad. See omakorda tõi kaasa väljakutse, kuidas leida väikestesse kohtadesse sobivad töötajad, sest olemasolevad astusid vastu uutele väljakutsetele. Kaadrivoolavus on üks ootamatumaid asju, millega tagasi tulles kokku olen pidanud puutuma. Lisaks väiksemate kohtade töötajatele, on parematele jahimaadele pöördunud peaaegu kogu meie seni väga stabiilsena tundunud kollektiiv. Kes ülikooli, kes erialasele tööle, kes uusi kogemusi omandama. Kui aga perekonnast lahkub väikese ajavahemiku jooksul üle poole selle liikmetest, siis paratamatult pean endalt küsima – mida ma valesti tegin? Mis enne minu tagasitulekut teisiti oli? Üks suur muudatus, mille kaasa tõin, oli asjaolu, et noortejuhid hakkasid liikuma erinevate keskuste vahel. Suurest keskusest tuli nüüd liikuda ühel päeval nädalas mõnda väiksemasse noortetuppa. See on ühelt poolt väga positiivne, sest nüüd teavad kõik noortejuhid, kuidas meie valla erinevates piirkondades elatakse ja missugused on sealsed noored, kuid teisalt jälle sundis see meid meie senisest mõnusast mugavustsoonist välja astuma. Võibolla oli see üheks põhjuseks või lihtsustavaks asjaoluks, mis aitas edasiliikumise kasuks otsustada. Seda teab iga liikuja ise.

Lahkumine omakorda tähendab uusi tulemisi, uusi inimesi, uusi ideid, oskusi, mõtteid, plaane... Seega ma ei näe neid lahkumisi üldse kui kaotusi – pigem on see võit nii lahkuja kui uute tulijate jaoks. Pikas perspektiivis võidame me sellest kõik, kuigi alguses on valus ja raske.

Lisaks tööle naasmisele otsustasin sügisel alustada ülikooliõpinguid ning omandada veel ühe kõrghariduse – eripedagoogika valdkonnas. Seega on täna mu suurimaks väljakutseks ja arenguvajaduseks efektiivne ajaplaneerimine, et tulla toime muutustega töökohal, õpingutega ülikoolis ning selle kõige kõrval jääda adekvaatseks abikaasaks ja heaks emaks oma kahele lapsele. See kõik on võimalik juhul, kui mu ümber on meeskond, keda saan usaldada ja kellele toetuda. Sellist meeskonda on vaja nii tööl kui kodus. Ja mul on õnneks vedanud – minu seljatagune on kaitstud igal rindel. Saue Noortekeskuses töötavad täna uued säravad noored inimesed, kellele pakuvad tasakaalu ka vanad „veterantöötajad.“ Oleme tänaseks sisse töötanud väiksemate noortetubade stabiilse töökorra, vajadusel sealseid töötajaid ise asendades; oleme seadnud eesmärgid lähitulevikuks; tegeleme aktiivselt noorteinfo arendamisega ühendvallas ning plaanime sel aastal alustada noorsootöö arengukava loomisega. Tore on see, et noorsootöö on Saue vallas endiselt tunnustatud valdkond ja valla noortele on loodud väga head võimalused saada osa erinevatest noorsootöö tegevustest.

Kristi Paas,
Saue Noortekeskus