Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Social Inclusion in Youth Centres” raames toimus 1.-8. oktoobril sotsiaalse kaasatuse teemaline rahvusvaheline noorsootöötajate koolitus Celjes, Sloveenias, kus Eesti grupi koosseisus osalesid Stiina Kütt (Eesti ANK), Eveliis Samberk (Saue ANK), Ege Enok ja Maarit Järsk (VANT), Tessi Ilustrumm-Press (Kohila ANK), Merilin Priimäe (Tähe NK), Anneli Meisterson ja Pille-Riin Laaneväli (Kuressaare ANK). Koolituse fookus oli sotsiaalse kaasatuse alaste tegevuste arendamisel noortekeskustes, koolituse aruteludes ja töötubades keskenduti gruppidele, kes on sotsiaalses keskkonnas vähemuses või tõrjutud ning vajavad eraldi tähelepanu ja kaasamist.
Maalilise Sloveenia looduse keskel veetsime suure osa koolitusest Celje linnas, kiirete põigetega pealinna Ljubljanasse ning Celje ümbrusesse ja kõrgustesse. Meie koolituse peamine toimumispaik oli Celje noortekeskuse "hübriidmaja", ehk koht, kus kõik eluks vaja minev oli ühes: kohvik, hostel, noortekeskus ja kool.
Lisaks hübriidmaja elule saime osa Sloveenia kultuurist, imeilusatest loodusvaadetest ja huvitavast koolitusprogrammist. Kohtusime väga kogenenud koolitajatega, kes panid meid kaugemale nägema, julgustasid olukordadesse sekkuma ning neid lahendama. Kõik koolitajad olid väga professionaalsed ning pea kõikidel neist oli kümme ja rohkem aastat kogemust noorte ja erinevate sotsiaalselt tõrjutud gruppidega tegelemisel. Kõige rohkem hindasidki koolituse osalejad just nende praktikute näiteid ja lugusid. Lisaks mahtusid koolitusnädalasse ka huvitavad organisatsioonide külastused, mis olid inspireerivad ja andsid mitmeid uusi ideid enda töös rakendamiseks. Saime võimaluse kohtuda ja rääkida spetsialistidega, kes erinevates organisatsioonides noortega otsekontaktis töötavad. Muljeid koolitusnädalast jagavad Eesti osalejad.
“Mind kõnetas väga sotsiaalse kaasatuse teooria ja praktika, mida viis läbi Bojan Arnula, kes alustas koolitusnädalat praktilise töötoaga. Nimelt pani koolitaja enne algust valmis kahte ritta toolid, esimese ning viimase. Ruumi sisenesime erinevatel aegadel ning igaüks sai endale koha leida. Edasi juhtus aga see, et koolitusel tegeleti esialgu ainult esimese rea osalejatega. See tekitas meis kõigis tugevaid tundeid. Kes siis tegelikult tahaks olla „välja jäetu“ või „pealtvaataja“? Lõpuks toimus väga põhjalik arutelu ning sain väga inspireeritud sellest kogemusest. Mina kui noorsootöötajana tabasin ennast küll mitte ainult mõttelt vaid ka tundelt, kuidas tuleb oma töös vaeva näha, et taolisi „näitemänge“ noortega ei juhtuks.” (Eveliis)
“Bojan Arula töötoas eraldati meie grupp meie teadmata ning kõik osalejad said tunda, mida tähendab sotsiaalne eraldatus. Ekperimendile järgnes põhjalik reflektsiooni, kuidas inimesed end antud olukorras tundsid.” (Maarit)
“Meeldejäävad ja karismaatilised esinemised olid kindlasti Bojan Arula sotsiaalse kaasatuse teooria ja Matic Munc'i sotsiodraama worskhop. Bojani eksperiment sotsiaalsest tõrjutusest oli väga eluline ja lisaks õpetas tähele panema, et sa võid sotsiaalselt tõrjutud olla ka oma valikute tõttu ja seda ise märkamata.” (Pille-Riin ja Anneli)
“Üheks kõige huvitamaks esinejaks pean Matic Munc'i, kes tutvustas meile sotsioldraamat. Kõneleja on psühholoog ja nõustaja, mistõttu oli väga huvitav kuulata ka tema enda kogemusi. Minu arvates on aitab sotsiodraama abistava vahendina töös noortega, kellel on depressioon, ärevushäired, foobiad, probleemid koolis jne. Lisaks sain palju häid mõtteid, kuidas aidata igapäevatöös noori, kes ennast lõiguvad. Noor, kes ennast lõigub, soovib vaid valuga toime tulla. Lõikumise valuga on võimalik toime tulla, kuid mitte valuga, mis on nende sees.” (Merilin)
“Sotsiodraama oli minu jaoks uus teadmine, mis andis väga konkreetseid tehnikaid, mida ka oma töös või isiklikus elus kasutada, näiteks ruumist leida rahustavaid esemeid, minnes mõtetega minevikku ja leides sealt midagi rahustavat. Ka head nõuanded enesevigastamisega toime- tulekuks, ikka see mõte, et muutusega toime tulemiseks on vaja asendustegevust. Kinnitust sai ka see, et enesehoid töötades inimestega on oluline ja seda aitavad toetada sellised lihtsad asjad nagu terved inimsuhted ja vabal ajal nende tegevuste tegemine, mis sind õnnelikuks teevad.” (Ege)
“Matic Munc’i sotsiodrama oli koolituse kõige intensiivsem ning emotsionaalsem kogemus. Probleemide läbi mängimine õige suunamise toel võib anda väga silmiavardava tulemuse.” (Maarit)
“Transaktsionaalse analüüsi töötuba oli põnev ja samuti seal kõlanud mõte, et tasub julgeda avastada, mis on konkreetse noore sees, ja eks ikka, tuleb ka julgeda küsida. Ikka ja jälle tasub tuletada endale meelde, millises rollis meie ise oleme ja millisest ego seisundist lähtuvalt tegutseme. Hea meeldetuletus ja sõnamäng kõlas inglise keeles terapeudi kohta- selles ametis tuleb siiski olla "therapist", mitte "the rapist". (Ege)
“Väga huvipakkuv oli ka "Hiša srece" tutvustus, kes mõtestas lahti integratsiooni tähenduse ja arutles, et kas see on ainult keel ja töö, või siiski ka kohalikust sotsiaalvõrgustikust osa olemine. "Hiša srece" toetab põhimõtet säilitada oma identiteet aga olla sellest hoolimata aktiivne osa ümbritsevast ühiskonnast. “Do your best and we will do the rest!” on moto, mis nende tegevusi kannab.” (Pille-Riin ja Anneli)
“Kindlasti inspireeris mind ka organisatsiooni "Hiša sreče" esindaja, kes pani meid läbi sotsiaalse mängu mõtlema, mida me näeme enda ümber, kas viga, millele tähelepanu juhime või õnnestumisi, mille eest ka meist erinev inimene kiitust vääriks.” (Ege)
“Ivana Mandaric jagas meile teadmisi erinevatest suhtlemise liikidest ning tuletas meelde, et iga noor teab mida ta soovib, noorsootöötaja peab selle vestluse ja küsimuste abil vaid välja tooma.” (Maarit)
“Väga huvitav oli ka PLYA projekt, mis sarnaneb mõnes mõttes Tugila programmile. Ka nende eesmärk on noored tuua tagasi ühiskonda, kas hariduse või tööturu läbi. Lisaks nad õpivad ka programmi käigus kokandust ja enesega igapäevaselt toimetulemist. Projekt kestab 9 kuud, mis on väga põhjalik, kuid pärast projekti lõppemist nad sarnaselt Tugilaga 6 kuud toetust ei paku.” (Merilin)
“Lubjanasse toimunud väljasõidul märkasin, et kõikides kohtades mida me külastasime, kerkis üles vabatahtlikkuse teema. Sloveenia ühiskonnas on vabatahtlik olemine väga tavaline, pea kõik tahavad anda oma panust ühiskonda. Selle mõtte üle arutas õhtuses reflektsioonis ka eestlaste grupp ning tõdes, et alustama peamegi ennekõike iseendast.” (Maarit)
“Võrreldes Eestiga, pööratakse Sloveenias noorte kontekstis rohkem tähelepanu sotsiaaltööle ning avatud noorsootöö sellisena nagu meie seda teame, on arengujärgus. Kindlasti on nad sammu võrra ees tegelemisel sisserändajatega ja seksuaalvähemustega, seega oli koolitus hea võimalus erinevate kogemuste vahetamiseks.” (Pille-Riin ja Anneli)
Koolituse osalejad naasesid tagasi kodumaale ja enda töökeskkonda väärtuslike teadmiste ja kogemuste võrra rikkamana.
“Sotsiaalse kaasatuse teema on olnud meie huviorbiidis juba ammu ning läksime koolitusele väga suurte ootustega, mis tegelikult ka täitusid. Pille-Riini jaoks oli see ka esimene rahvusvaheline noorsootöötajate koolitus.” (Anneli ja Pille-Riin)
“Kogu nädalale tagasi vaadates võtan ma kaasa palju praktilisi kogemusi, mida enda töös rakendada. Lisaks olen väga tänulik ka inimestele, keda kohtasin. Kindlasti hoian paljudega neist ühendust ja on tekkinud ka uued mõtted, kuidas koostööd edasi teha.” (Merilin)
“Sain enda jaoks nii mõnelegi küsimusele vastuse kui ka motivatsiooni proovida erinevaid meetodeid oma töös.” (Eveliis)
“Minu jaoks oli kõige väärtuslikum praktiline kogemus ja inimeste olemus, mis inspireerib.” (Ege)
"Eraldi väärtusena saab välja tuua Eesti grupi imelise sünergia!” (Pille-Riin ja Anneli)
“7 päevse intensiivse koolituse järel võin julgelt väita, et olen mitmete kogemuste ja praktikate võrra targem.” (Maarit)
“Yesterday is a history, tomorrow is a mystery. Today is a gift. That’s why we call it the present.” See on lause, mis jääb mulle kindlasti koolitusest Sloveenias alatiseks meelde. Kõiki noori tuleb kaasata juba täna nii hästi kui me oskame, sest nii tänane päev kui ka kõik noored meie ümber on kingitus. Erinevus rikastab ja selleks, et õppida paremini arvestama kõigiga, oli sotsiaalse kaasamise koolitus väga hea võimalus meetodite, nippide ja kogemuse saamiseks. Väga põnev oli jagada Eesti, Sloveenia ja Läti vahel, mis moodi on nendes riikides noorsootöö korraldatud, millised on peamised mured ja rõõmud ning tunda ära sarnasusi ning anda nõu, mida ühe või teise asja puhul teha. Noorsootöötajate erinevad kogemused ja oskused rikastavad noorsootöö maailma. Noorte oskusliku kaasamise jaoks võtan endaga kindlasti kaasa veel mõtte, et noored usaldavad mind siis, kui minu elustiil on sama nagu minu töö. Ma teistmoodi ette ei kujutakski, aga see annab mõtteainet, et elus ei saa alati kõike ette teada ja see ongi täiesti okei. Tuleb jääda ausaks noortega ja arendada oma oskusi nende kaasamiseks. Tänu koolitustele tean ma nüüd rohkem rõhutute teatrist, headest kaasamise praktikatest, sotsiodraamast ja meetoditest eri gruppide noorte kaasamiseks ning kindlasti õpin edasi!” (Tessi)
Üldkokkuvõttes oli koolituse programm väga sisutihe, intensiivne, kuid selleks me seal olimegi, et saada võimalikult lühikese aja jooksul võimalikult palju uusi teadmisi.
Koolituse nädala jooksul pandi muuhulgas paika plaan kohalikeks jätkukoolitusteks, mille raames jagatakse rahvusvahelisel koolitusel kogutud teadmisi ja kogemusi edasi noorsootöötajatele Eestis. Rohkem infot kohalike koolituspäevade kohta jagame peagi.
Hvala! Aitäh!
Rohkem infot projekti kohta: Stiina Kütt, stiina.kutt@ank.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar