Eesti ANK üldkogu...mis on hetkel ja mis saab edasi

Hommikupäike tervitas rohkem kui 50 noorsootöötajat Värska sanatooriumis, alguse sai päev, mil toimus järjekordne Eesti ANK üldkogu.

Kerli Kõiv andis ülevaate NEET- noorte toetamise programmi hetkeolukorrast ning edasistest sammudest. Jagas lahkelt vastuseid tekkinud küsimustele ja kinnitas, et lõpliku info laekumise korral on ta valmis leidma muredele ja kitsaskohtadele lahenduse.

Eesti ANK tegevjuht Heidi Paabort pani meenutama nii mõnegi pikaaegse liikme ja kõrvu kikitama värskemad liikmed Eesti ANKi tegevusest ja mõjust täna ja homme, rõhutades sealjuures liikmete ehk noortekeskuste panust Eesti ANK kujunemisel ja mõju saavutamisel tänapäeval ja ka tulevikus.

Tänaseks kuulub Eesti ANK 32 erinevasse võrgustikku, jõudsasti on suurenenud tegevmeeskond ja juhatus on toime tulnud mitmekülgsete ülesannete ja väljakutsetega.

Pille Rokk viis osalejad kurssi enesehindamise ja logiraamatu mudeliga, julgustas liikmeid enesehindamist oma keskuses läbi viima ning kindlasti tagasisidet andma.

Rõõm on tõdeda, et pea igal üldkogul on Eesti ANKil hea meel võtta vastu uusi liikmeid ning sel korral liitus meiega Luunja ja Kiviõli noortekeskused.

Päeva pingelisem ja põnevam hetk saabus uue juhatuse valmisega. Sel korral olid end üles seadnud 8 kandidaati, nende seas 3 endise juhatuse liiget ja 5 uut tulijat Eestimaa eripaigust. Hääletuse tulemusel selgusid uued järgmised Eesti ANK juhatuse liikmed: Kerli Kõiv, Kristi Kruus, Tiina Sinijärv, Margit Udam ja Marek Mekk. Palju õnne ja indu kaheks aastaks.

Need on vaid osa pikast ja informatiivsest päevast. Kõikidel liikmetel on võimalus kuuldud infot lugeda Eesti ANK facebooki lehelt, samuti on kõik kuuldu ja oluline leitav liikmete meilikastis.

Värskendav on osaleda ikka ja jälle Eesti ANK üldkogudel, sest ringreisil nähtu ja üldkogul kuuldu annab alati mõtteid, ideid ning võimaluse toredaid kolleege üle Eesti taas näha.

Mõnusat kevadet täis vingeid tegevusi ja kohtumiseni järgmisel üldkogul või siis ühistes tegemistes, põnevatel koolitustel või lihtsalt kuuma teetassi taga. :)

Ivika :)

Ei saa läbi ringreisita...

Ajal mil koolijüts voodis teist külge keerab, on mitukümmend noorsootöötajat ampsanud hommikupala ja nautinud aromaatset kohvi päikesetõusu saatel ning alustanud teekonda Tartusse, et osa saada Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse kevadisest ringreisist ja üldkogust Värskas.
Usun, et see on noorsootöötajate seas oodatud sündmus, see on võimalus saada kokku kauanägemata kolleegide ja mõttekaaslastega. See on aeg teadmiste, kogemuste ja uute mõtete jagamiseks, see on aeg iseendale.

Oma teekonnal mõtlen, kas tõesti on veel nägemata noortekeskusi või rääkimata muresid ja jagamata rõõme. Tänapäeva muutuvas eluolus muutuvad paigad, keskused, muutuvad inimesed,  nende mõttemaailm. Ja just eelseisvate päevade raames saamegi näha uut, kauanägemata, avardada mõttemaailma, teha häid ja vajalikke otsuseid ning tunda rõõmu nendest imepärastest inimestest noorootöömaastikul.

Mina olen Ivika ja jagan teiega neil kahel päeval kuuldut, nähtut ja kogetut :).

Targad vaimud Tartusse omi tegemisi tegema jäetud,  oleme seigelnud kauni Lõuna-Eesti maastikul ja heitnud oma uudishimulikud pilgud kahele noortekeskusele.

"Ma tahaksin kodus olla..." iseloomustab Roiu noortekeskust, sest sealse armsa noorsootöötaja ja hubase keskkonna sõbralik vastuvõtt paneb just antud laulusõnu meenutama. Roiu on hea näide, kuidas kasvatada tolerantsust ja mõistmist nii noortes kui ka täiskasvanutes. See on kodu otseses mõttes ja usun, et Roiu noored on rõõmsad ja hoitud.

Kui öelda sõna "mõis", siis silme ette kerkib suursugusus, kunstihõng ja kerge aukartus. Ahja noortekeskus ongi kui noorte oma mõis, kaunite võlvide, noortepärase suursugususe ja mõisaliku õhkkonnaga. Perenaine Piret kostitas teelisi maitsvate pannkookide ja kosutava mahlajooga. Seega seltskond on valmis uuteks kohtumisteks.

Uued mõtted uutes sihtpunktides. :)

Erinevused rikastavad maailma, seda võin ma hetkel nähtu ja kuuldu põhjal kindlalt öelda. Iga noortekeskus on ainulaadne, omapärane, see on koht, kuhu noored ikka ja jälle tagasi tulevad.
Vastse-Kuuste noortekeskus võlus oma laheda ruumiga, kuhu mahtus kõik, mida hing ihaldab. Väheste meessoo esindajate kõrvu teritas robootikaringi võimalused, sest see ju poisse just paelubki.
Lõunapaus Põlvas, millele järgnes seedimispaus Põlva noortekeskuses, mis esimesel sammul oma omapärasusega pahviks lööb. See on keskus, kus täna kohtame esimest korda noori ja nende nägudest kumab rahulolu ja rõõm. Naeratus särab ka kõikide töötajate nägudel.
Kanepi Annikast on saanud Põlva Annika ja hirmus vahva oli teda taas näha. :)

Aeg on otsas ja sõit jätkub... :)

Päev on salamisi õhtusse jõudnud ja seltskond noortemeelseid on end mugavalt Värska sanatooriumis sisse seadnud. Kerge lõdvestav suplus basseinis, et homme taas olla valmis kõike uut ja vajalikku ammutama.

Ent enne sanatooriumi külastasime Veriora noortekeskust, mille omapärane arhitektuur imestama pani. Viimane peatus leidis aset Värska noortekeskuses, kus meid tervitasid viisakad ja armsad noored, demonstreerisid slackingut ja olid uhked oma vinge kinoruumi üle.
Mida öelda, mida mõelda pärast pikka ja huvitavat päeva?!?  Mul on hea meel näha, et noortekeskused erinevais Eesti paigus on niivõrd erinevad, sest see ongi see omapära ja rikkus,  mis noorsootöömaastikku täidab. On muresid, kuid ilusad ja vahvad kogemused kaaluvad halva üle.

Ja homme...teeme me suuri otsuseid, et olla valmis kõigeks uueks, arendavaks ja jätkusuutlikuks.
Mõnusat õhtut!

Tiina Sinijärve mõtterännak aastatesse, mil ta on olnud Eesti ANK juhatuse liige

Kaks aastat Eesti ANK juhatuse liikmena, kas need on rohkem andnud või võtnud?

Kurt Vonneguti romaanis "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" on mõttetera, mida olen püüdnud järgida  aga kahjuks ei tule see alati välja. Igal juhul on see ka minu soov, et Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende vahel alati vahet teha"

Et saaks rääkida sellest, mida Eesti ANK juhatuse aastad mulle andnud ja minult võtnud on, siis peab esmalt rääkima sellest mis mulle meeldib ja ei meeldi ning mida ma elus kõige olulisemaks pean.

Mulle meeldivad muinasjutud, sest neis on 

alati mida õpetlikku ja nad lõpevad alati õnnelikult. Mulle meeldivad aforismid, vanasõnad ja mõtteterad, sest pean väga lugu oskusest väljendada end lühidalt, öeldes sellega palju tarkust. Mulle meeldib koos teistega edasi liikuda, sest mitu pead on mitu pead ja mitu kätt jõuavad rohkem teha. Samas meeldib mulle ka üksi oma mõtetega olla ja oma hobidega tegeleda. On ülioluline võtta aega, et ennast tööst taastada, sest tühjast tassist ei ole ka teistele midagi pakkuda. Ma töötan selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et töötada. Tähtsaimal kohal minu elus on pere ja sõbrad, teiste mõistmine. Mulle ei meeldi inimesed, kes virisevad ning süüdistavad probleemides ja ebaõnnestumistes teisi. Selle järgi võib inimesed laias laastus kahte tüüpi lahterdada: ühed otsivad vabandusi ja teised lahendusi!

Nende kahe juhatusse kuulumise aasta jooksul olen ma kohe kindlasti  saanud toimetada koos inimestega, kes otsivad lahendusi ega virise.  Nende aastate jooksul olen saanud teha koostööd töökate ja tarkade inimestega. Usun, et oleme üheskoos loonud nii uusi mõtteteri, kui läbi teinud muinasjutte.  Kujundlikult võiks kokku võtta aja, alates Keila Noortekeskuse astumisest Eesti ANK liikmeks, järgmiselt. Astusin ühte paati toredate inimestega, kes rääkisid sama keelt mis minagi ja neil olid samad mured ja rõõmud mis minulgi. Meil oli koos turvaline ning me saime koos paremini hakkama ja olime õnnelikumad. Siis aga usaldati ka minu kätte aerud ja tuli hakata sõudma ja meri ei olnud enam nii rahulik, kui enne tundus. Kord oli pärituul aga oli ka vastutuult.

Mul oli õnn kuuluda juhatusse väga põneval ja suurte arengute ajal. Tehes arengukava, unistasime, et oleks meil tegevmeeskonnas rohkem spetsialiste, aga ega me siis ei uskunud, et see üsna pea teoks saab. Täna on tegevmeeskonnas seitse suurepärast ja toimekat tegijat ja see kasvab veelgi J. Eesti ANK on tõestanud suuresti tänu tegevjuhile oma professionaalsust ja tõhusust ning aidanud palju  kaasa noortekeskuste arengule. EANK-st on saanud soovitud ja usaldusväärne partner pea kõigile ministeeriumitele ja paljudele organisatsioonidele. EANK-le on usaldatud suurte programmide loomine ja eestvedamine. See on kaasa toonud palju vahendeid noortekeskustele, et mitmekesistada noortele pakutavaid tegevusi, tõsta kvaliteeti ja aidata lahendada noorte muresid  ja probleeme. 

Eesti ANK on tänaseks  tõsiseltvõetav partner ja me ei pea enam iga hinna eest pingutama, et kõigile meele järele olla ja ei pea kõiki pakkumisi vastu võtma. Aina tõsisemalt tuleb kaaluda, milliseid pakkumisi ja ülesandeid võtta ja mida jätta ning milliste programmide eestvedamine ja sündmuste korraldamine on noortekeskustele ja noortele abiks ja millistele tuleb pidurit tõmmata, et me ennast katki ei rabeleks.

Õnn on olnud juhatuse liikmena kuuluda sellisesse meeskonda, kellega koos olen saanud maailma parandada. Normaalne inimene käitub sõnade järgi, et kus viga näed laita, seal tule ja aita! Nii ma olengi saanud nüüd teha. Ma olin kutsekomisjoni töökorraldusega rahulolematu ja nüüd olles selle liige, on kutse taotlemise tingimused ja protseduur saanud mulle selgeks ning mul on olnud võimalus seda parendada. Samuti nurisesin noorsootöötajate ettevalmistuse üle ja siingi olen saanud nüüd kaasa rääkida, et õppekavad vastaks rohkem noortekeskuste vajadustele. Kui ma neli aastat tagasi Rootsis sarnase katusorganisatsiooni logiraamatut nägin, siis ma armusin sellesse esimesest silmapilgust ja olin kindel, et meil on ka sellist vaja. Ikka eesmärgiga noortekeskuse töötajate elu lihtsustada. On ju vaja tegevusi planeerida ja dokumenteerida ning logiraamatus on see kõik ühes kohas koos, lihtsasti käsitletav ja analüüsitav. No ja nüüd on meil olemas logiraamatu esimene versioon ja koos rahvusvaheliste partneritega käsil selle arendustegevus.

Siia sobib jälle hästi üks mõttetera: „Kui otsid ikka veel seda ühte inimest, kes su elu paremaks muudaks, siis vaata peeglisse.

Aeg on suur väärtus, mida ei saa juurde osta, kuid seda on võimalik arutult raisata. Kas Eesti ANK juhatuse liikmeks olemine on minult aega röövinud? Kindlasti on, aga sama kindlalt pole see minu aja raiskamine. Tänu juhatusse kuulumisele olen kindlasti rohkem kursis noortevaldkonna dokumentide ja arengutega. Tänu sellele hooman ma palju paremini suuremat pilti noorsootöös, näen paremini valdkondade vahelisi seoseid ja koostöö olulisust. Ma olen kindlasti saanud juurde palju teadmisi, oskusi ja kogemusi. Ma olen õppinud põhjendama oma tööandjale, kui oluline ja kasulik on meie linnale, kui ma üsna tihti olen hõivatud Eesti ANK-i tegemistega. Tegelikult see ongi ju nii, et ikka on kasulik olla meepotile lähemal. Kuigi EANK juhatuse aastad on mul kohe kindlasti olnud palju vähem aega viibida koos oma keskuse suurepärase meekonnaga ja see on vahel ka valusaid tagasilööke andnud. Samas julgen valjusti öelda, et Keila Noortekeskuses on super meeskond, kes tuleb koos läbi nii tulest kui veest, tänud neile! Ei saa mainimata jätta, et selle juhatuse alguses oli veidi raskusi ka isikliku ajaga, sest keeruline on leida kõigile Eestimaa eri otsadest sobivat kokkusaamise aega ja kohta. Minu jaoks on aga ülioluline nädalavahetus ja eriti pühapäev on püha päev ja inimene peab puhkama, tegelema oma hobide ja perega! Vaid nii oleme me suutelised täisväärtuslikult töösse panustama. Nii, et hoidke ennast ja julgege öelda ei.

On olnud hindamatu väärtusega kvaliteetaeg, kui sain olla ühes meeskonnas tarkade, arukate, leidlike, osavate ja samas ka lõbusate ja igas mõttes ilusate inimestega, et koos maailma

muresid lahendada. Koos arutades, vaieldes ja kogemusi vahetades luuakse parimaid lahendusi. Seega ei ole minu jaoks kunagi olnud küsimustki, kas kuuluda Eesti ANK-i, see on olnud iseenesest mõistetav.  Kui tuli aeg ja mulle usaldati juhatuse liikme staatus, siis on ka see normaalne arengu etapp. Tegelikult on ju andmisrõõm ja oma parimal viisil panustamine organisatsiooni arengusse, üks ütlemata hea tunne.  Usun ka sellesse, et kui sa annad siirast andmise soovist ega oota midagi tagasi, siis tegelikult saad sa kuhjaga tagasi.

Nüüd ajasin küll pikalt ümmargust juttu justkui poliitik. Et küll me ikka olime tublid ja arendasime ja kasvatasime ja tõstsime ja kokkuvõttes üks pikk roosamanna jutt ja tegelikult ei öelnud midagi.  Ilmselt olen ma ka seda oskust saanud harjutada just Eesti ANK juhatuses olles. Ei-ei, mitte meie omavahelistel aruteludel ja koosolekutel, need on ikka asjalikud olnud. Tähtsa ja tühja jutu ajamise oskust on teinekord lihtsalt vaja. Igatahes ma tõesti püüdsin nii juhatuse liikmetes, kui tegevmeeskonnas vigu leida aga tegelikult on meie kõigi väikesed veidrused vaid kasuks tulnud ja üksteist täiendada aidanud.

Lõpetan oma mõtisklused loomulikult ühe mõtteteraga, mis sobib hästi noorsootöötajate ja noorsootöö kohta.

Meie ülesanne ei ole mitte valitseda kõiki maailma hoovusi, vaid muuta paremaks neid aastaid, kuhu meid on pandud, juurida välja kurja neil põldudel, mida meie tunneme, et meie järeltulijad võiksid harida puhast maad. Milline ilm neil tuleb, see pole meie määrata.

J. R. R.Tolkien

Noortekeskustes on midagi erilist

Mul paluti hiljuti viia läbi töötuba alaealiste komisjonide liikmetele. Töötoa tellija palus rääkida sellest, miks võiksid noortekeskused olla alaealiste komisjonidele head koostööpartnerid. Kohtumist ette valmistades ja veelgi enam, asjaosaliste eest seistes ja rääkides, jõudsin iga väljaöeldud mõttega üha sügavamalt veendumuseni, et noortekeskus on hetkel parim mulle teadaolev töövorm muutuste algatamiseks riskikäitumisega noorte elus.

Noortekeskuse tegevused on rajatud noore enesemääramist ja algatust väärtustavatele ning koostööl põhinevatele suhetele. Noorsootöötaja teab ilmeksimatult, et tema töö aluseks on noortega loodud suhe, sest vastasel korral ei ole tal kliente. Noorte vabadus valida tegevusi ja kohti meeldivuse alusel paneb noorsootöötaja olukorda, kus ta, olenemata oma eelnevatest kogemustest, on sunnitud olema avatud, hooliv, arvestav, toetav ja kaasav. Selline hoiak on aluseks noorsootöötaja ja noore vastastikusel austusel põhinevale suhtele, mis muudab noortekeskuse noorte jaoks omamoodi tõmbekeskuseks.

Siin on usaldusväärne täiskasvanu, kes on peaaegu alati valmis noort ära kuulama, pakkuma talle katsetamiseks erinevaid tegevusi ja rolle ning uskuma noore ideedesse ka siis, kui need esmapilgul hullumeelsena tunduvad. Noorsootöötaja lubab noorel ise tegutseda ja oma tegude eest vastutada, et noor saaks õppida  kõike eluks vajalikku. Noorsootöötaja teab, et eksimine on lubatud ja sellest saab alguse võimalus teha midagi teistmoodi.

Üks alaealiste komisjoni liige rääkis loo noorest, kellele määrati mõjutusvahendiks osalemine noortekeskuse tegevustes. Mõjutusvahendi rakendamise lõppedes oli poisil naeratus suul ja ta jätkas noortekeskuse tegevustes osalemist. Nüüd juba täiesti vabatahtlikult. See pani mind mõtlema, miks mõned täiskasvanud arvavada, et õiglane mõjutusvahend käitumisnormide vastu eksinud noorele on see, kui noor peab tegema midagi, mis on talle vastumeelne. Kas tõesti usume, et kannatus õpetab? Jah! Selline teadlikult teiste inimeste poolt loodud kannatus õpetab… kannatama…. ja hiljem kätte maksma. Miks ei võiks olla õnnestunud mõjutusvahendi indikaatoriks hoopis see, et noor talle määratud kohustuse lõppedes naeratab ja on leidnud endale uue klanni – noortekeskuse, mis pakub noorele kuuluvustunnet ja tunnustust?!

Noor tahab kuuluda klanni (gruppi). Meie - noorsootöötajate ülesanne on luua koos noortega klann, mis haakub noorte põhiliste vajadustega ja annab sotsiaalsetele suhetele uue mõõtme, mis on noort jõustav, tema enesemäärtalemist toetav ja käitumisoskusi ning väärtusi rikastav.
Olen veendunud, et riskikäitumisega noori saame mõjutada vaid siis, kui mõjutaja ja noore vahel on tekkinud usalduslik suhe. Usaldus tekib siirast huvist noore vastu, vastastikusest jagamisest ja ühisest tegutsemisest. Säärane koostööl ja vastastikusel aktsepteerimisel põhinev suhe on innustav ja toetab igati noore enesemääramist ning rahuldab tema kuuluvusvajadust.

Toetav suhtelmiskeskkond on eelduseks paremate suhtlemisoskuste omandamisele. Meeskonnatöömeetodid, mis on noortekeskuse igapäevaseks töövahendiks, loovad noortele võimalusi uute tõhusamate käitumisviiside märkamiseks ja proovimiseks. Sel põhjusel on igati loomulik, et noortekeskused võiksid kanda keskset rolli riskikäitumisele kalduvate noortega tehtavas ennetus- ja rehabilitatsioonitöös. Nii oli mul väga lihtne rääkida alaealiste komisjonide liikmetele, miks just noortekeskused võiksid olla head partnerid alaealiste komisjonidele. 

 Noortekeskuste erilise potentsiaali kasutamiseks on Eesti ANK loomas Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Tõrjutud noorte sotsiaalne kaasamine ja õigusrikkumiste ennetamine“ rahastatud projekti „Murdepunkt“ raames spetsiaalset grupitöö programmi, mida noortekeskused saaksid pakkuda riskikäitumisega noortele mõjutusvahendina üle Eesti. Kui jõustav suhe noorega on loodud, siis on tagatud üks oluline eeldus positiivse mõju avaldamiseks noore, sh seadusega pahuksisse läinud noore elule.

Suhet noortekeskustes luua osatakse! Nüüd pöidlad pihku, et mõne kuu pärast oleks meie projekti ekspertide tiimil valmis ka sotsiaalse programmi esimene versioon – mõjutusvahend noortekeskustele tööks riskikäitumisega noortega!

Anne Õuemaa, Eesti ANK projekti „Murdepunkt“ juht

Kas rahvusvahelisus peaks olema noortekeskuse igapäevaelu osa?

Mis roll on rahvusvahelisel noorsootööl üldises noorsootöö pildis? Mis roll on noorsootöötajal rahvusvaheliste võimaluste viimisel noorteni? Miks kõik noortekeskused ei tee rahvusvahelist noorsootööd? Kuidas mõõta rahvusvahelise noorsootöö mõju noorele, kogukonnale? Need on mõned üksikud, kuid olulised küsimused paljude seas, mis kerkisid esile 9.-12.märtsil 2015 Soomes, Syöte noortekeskuses, mis ühtlasi ka suusakeskus, kus kohtusid Eesti, Soome ja Sloveenia noorteühenduste esindajad, et leppida kokku järgneva kahe aasta Erasmus+ projekti „Boost your possibilities: Youth Centres for youth mobility and intercultural learning” tegevusplaan.

Erasmus+ programm on üks olulisemaid, kuid mitte ainuke programm, mis toetab rahvusvahelise noorsootöö arengut. Kui vaadata 2014.aasta programmi rahastamise tulemusi, siis leiame toetuse saanute sees alla kümne noortekeskuse paljude teiste MTÜ-de kõrval. Rahvusvaheline noorsootöö on jäänud suuresti MTÜ-de kanda ja noortekeskused kui kohalike omavalitsuste hallatavad asutused või siis teenuse delegeerimise lepinguga noortekeskuse teenust pakkuvad ühendused on hõivanud sellest vaid väikese osa. Ometi me teame kuivõrd oluline on erinevate pädevuste, rahvusvahelise kogemuse omandamine noorele tema tulevikuteel. Noortekeskused oma avatusega loovad tingimused osaluseks mitte ainult kindlatele, organisatsiooni kuuluvatele noortele vaid kõigile, avatus ja võrdne kohtlemine ei sea tingimuseks, et osalejad peaksid tasuma osalustasusid jms. Läbi noortekeskuse jõuaks rahvusvahelise töö võimalused tingimusteta paljudele noorteni. Siiski ei ole rahvusvaheliste vabatahtlike või noorte mobiilsus kõigi keskuste igapäevaelu osa. Rahvusvaheline noorsootöö on jäänud noortekeskustes valdkonna fanaatikute vedada, sest igapäeva tegemistesse see alati ei jõua kas noorsootöötaja hõivatuse või erinevate muude takistuste tõttu. See on ka peamiselt projektipõhine, mis eeldab head ettevalmistust kontaktide omamise ja projektitöö osas. Või on takistuseks keeleoskus...? Tegelikult me ju ei tea, miks see pole meie keskuste igapäeva noorsootöö osa. Me ei ole seda kunagi uurinud, nii nagu me tegelikult ka ei tea, mis siis ikkagi keskustes rahvusvahelises plaanis toimub. Käes on aeg see välja uurida ja uue korrigeeritud pildiga ja vajadustega uute arengutega edasi minna.

Need, kes rahvusvahelise noorsootöö sees toimetanud, selle loomisesse ja elluviimisesse magamata öötunde ja nädalavahetusi pannud, sest igapäevatöö sisse need tunnid alati ei mahu, on kohanud hetki kui peab kogukonnas tõestama, et rahvusvahelised projektid ei ole lõbureisid või motivatsioonireisid, mida peaks tegema puhkuse arvelt. Ikka ja jälle on ehk pidanud tõestama, et need on intensiivsed õppereisid, mis iga korraga toovad juurde uut vaatenurka kohalikku noorsootöösse ja osalejate isiklikku arengut. Aga kui pead kaitsma oma tegevust, valitud meetodit, siis millele on toetuda? Kust leida tõendust, et sellel kõigel on mõju osalejale, kogukonnale, Euroopale....

Alates 2014.aasta kevadest olen koos soomlaste ja sloveenlastega läbi korduvate skype koosolekute, kirjavahetuse ja tekstide koostamise jõudnud projekti „Boost your possibilities.....” ellu rakendamiseni. See projekt seob kolme riigi rahvusvahelise suurema ja vähema kogemusega keskusi ning noorsootöö uurijaid. See projekt toob Eesti ANKi kahe aasta jooksul tiheda rahvusvahelise noorsootöö temaatika, küsitlused, uurimuse, meetodite kogumise, töövarju võimaluse, koolituse, mis kõik on loodud selleks, et ühelt poolt toetada täna rahvusvahelises noorsootöös alustajaid ja teiselt poolt koguda tõendusmaterjali rahvusvahelise noorsootöö mõju kohta nii noorele kui laiemale ühiskonnale. Kui sa loed seda blogi ja see teema on sinu keskuse jaoks oluline, siis ole tähelepanelik Eesti ANKi infokanalitesse saabuvate postituste ja üleskutsete osas. Ma usun, et me teeme kahe aasta jooksul Eesti noorsootöö maastikul ära midagi olulist ja nagu Eesti grupi üks imearmas osaleja Helena projektikoosoleku lõpuringis ütles: „Ma tahan sellest osa saada, ma tahan öelda - I did it!

Soome kohtumisel osalesid: Helena Heidemann (Lille Maja), Kadi Kerner (Elva ANK), Urve Sarapik ( Ridala VV), Angelika Alström ( Rõuge ANK), Kerli Kõiv ( Eesti ANK, Rõuge ANK).  

Projekt on toetatud Erasmus+ programmist.

Tervitades,

Kerli

Töö, mis puudutab sind ja mind. Iga päev.

Ühel päeval mõned aastad tagasi leidsin D. Hume mõttekäigu:

Sinu vili valmib täna, minu oma aga homme. Meile mõlemale oleks kasulik, kui mina täna koos sinuga töötaksin ja sina mind homme aitaksid. Aga minul ei ole sinu vastu erilist sümpaatiat ja ma tean, et ka sinul ei ole minu vastu. Seepärast ei hakka ma sinu pärast vaeva nägema ja kui ma peaksin enda pärast koos sinuga töötama sinult vastutasu oodates, siis tean, et ma pettun ja hakkan ilmaasjata sõltuma sinu tänutundest. Seega siis lasen sinul üksinda töötada ning sina vastad mulle samaga. Aastaajad vahelduvad ning me mõlemad kaotame oma saagi, sest meil puudub vastastikune usaldus ja kindlustunne.

See lugu iseloomustab sageli esinevaid inimestevahelisi suhteid, olgu need siis kogukonnas või lähikondlaste seas. Aga midagi täiesti vastupidist olen ma kogenud viimase kahe aasta jooksul kui mul on olnud õnn töötada koos Eesti ANKi tegijatega. Ma olen saanud tunda hoolimist, mõistmist ja toetust ning pakkunud vastu enda poolt sama. Eluterved suhted on võimaldanud ellu viia ka utoopilisena tundunud ideid. Siin organisatsioonis on vastastikune usaldus ja kindlustunne, mis töötab tulevaste arengute heaks.

Eesti ANK juhatusse kuulumine ei ole üks aste eluteel või hüppelava, mis võib viia taevastesse kõrgustesse. See on töö, mis tõmbab sind hoopis noorsootöö sügavustesse. Vahel on tunne, et tormad tugeva veekeerisega üha sügavamale ja sügavamale. Rohkem kui kunagi varem on tulnud leida aega lugeda noorsootöö dokumente, neid täiendada, läbi arutada ja tegutseda operatiivselt. Olla kogu aeg kohal ja olemas nii Eesti noorsootööle tervikuna kui organisatsiooni üksikliikmele. Tuleb teada vastuseid ka keerulisemates oludes, sest tuleb olla justkui indikaator leidmaks kinnitust seni toimunud arengutele või arengupotentsiaalile.

See on töö, mis puudutab sind iga päev. Selles on nõudlikkust enda ja kolleegide suhtes, pädevuse saavutamist enne otsuse langetamist, isiklike huvide taandamist noorsootöö kui terviku vajaduste ees, enese ja kogu organisatsiooni arengut, iga otsuse elujõulisuse tagamist, koostööd, hoolimist, üksteise toetust.....

Eesti ANK juhatuse tööst osasaamine on mõtestanud minu jaoks lahti seni tehtud pingutuste tagamaad, andnud varasemale tööle suurema mõtte ja üha suureneva armastuse noorsootöö vastu. Meie, kes me kõik üle Eestimaa seda tööd teeme, me teeme ikka ühte ääretult tänuväärset tööd! Kellel võimalust, otsige interneti avarustest üles F.Coussee ja H.Willamsoni artikkel „Youth worker, probably the most difficult job in the world”, et mõista meie kõigi töö väärtust ja olemust.

Eesti ANKi nagu ka noorsootöötaja roll on ühiskonna ressursside ümberjaotamine, et tuua igale noorele lähemale talle kuuluvad võimalused. Ilma Eesti ANKi viimaste aastate suurte pingutuste ja projektideta poleks noortekeskustesse tulnud nii palju vahendeid kui seda on juhtunud tänaseks. Ressursse on jagatud nii, et need on jõudnud päriselt noorteni. Me oleme suutnud mõjutada rahade ümberjagamist.

Majandus, juriidika, pedagoogika ja teised võimsad valdkonnad teevad väga raskeks noorsootöö esilekerkimise nii, et sellega arvestatakse. Seetõttu peab iga päev pingutama, et noorsootöö ei hajuks ära teiste valdkondade vahele, et piirkondlikes arengukavades ei oleks ta teiste teemade lisaaine vaid eraldiseisev ja väärtustatud. Eesti ANKi juhatus ja tegevmeeskond on toimetanud targalt, et olla esindatud erinevates riiklikes ja Euroopa töörühmades, mis otseselt või kaudselt on noorsootööga seotud. Et meie sõna oleks laual ja võrdväärne koht noorsootööl elu teiste alade kõrval. Eesti ANK kui noortekeskuste eestkoste organisatsioon on seda suutnud toetudes igale juhatuse, tegevmeeskonna või organisatsiooni liikmele.

Juhatusse kandideerides lubasin tuua rahvusvahelised võimalused noortekeskustele lähemale. Mul on täna hea meel öelda, et eelmise aasta jooksul valmistasime ette pikaajalist projekti koos Soome ja Sloveeniaga, mis toob meie liikmetele uuringud, töövarjuks olemise võimalused ning rahvusvahelise koostöö võimaluste parema teadlikkuse. Projektile antakse start uuel nädalal. Luban luua blogi postituse selle projekti tegemistest juba mõne päeva pärast.

Teie Kerli

Töö juhatuses kui võimalus õppida vanadelt valdkonnakaladelt

Veel viis aastat tagasi poleks ma uskunud, et pühendan järgmised aastad noorsootööle ja noortele, aga nagu ikka on elul omad keerdkäigud. Kui ma teiste õhutusel Võru noortekeskusesse juhatajaks kandideerisin, hakkas minu sees jooksma isikliku motivatsiooni liivakell. Ja seda siiani. Lihtsalt tunnen, et see on asi, mida tuleb ajada. Eesti ANK juhatusse kandideerimise mõte lisas sellele kellale natuke värvi ja mahtu juurde. Mõlemal juhul oli tegemist suhteliselt tundmatus kohas vette hüppamisega, mis on mind sundinud kiirelt õppima.

Olen alati arvanud, et iga organisatsioon on oma juhi nägu ning sellest tulenevalt peab juht pidevalt arenema ja end arendama, et organisatsioon saaks edasi liikuda. Kahtlemata on eneseareng minu suurimaks motivatsiooniks, seejärel meeldib mulle näha, mida oskuste arendamine ja kasutamine näiteks noortekeskusele kaasa toob – rohkem noori, kelle eludes on värvi ja otsusejulgust. Võimalusi õppimiseks on mitmeid ka juhtidel. Katsetanuna töövarjundust, õppevisiite, koolipingi nühkimist, raamatuid, koolitusi ja ka mõtestatud protsesside juhtimist oma töökohal võin öelda, et kõike on olnud vaja, nagu ka katuseorganisatsiooni juhatuse töös osalemist kui õpiprotsessi ja võimalust ennast arendada.

Kui Eesti ANK tegevjuht Heidi Paabort palus mul kirjutada selle postituse teemal, mida on Eesti ANK juhatuse töös osalemine mulle andnud, siis ega kohe ei osanudki kirjutama hakata. Üks esimesi asju, mis on ka käegakatsutav, on noorsootöötaja VII taseme omandamine – selle taseme jaoks on vaja ka noorsootöökogemust riigi tasandil, mille katuseorganisatsiooni juhatuses osalemine mulle andis. See on ideaalne võimalus selgust saada, kuidas asjad töötavad ning millist sõnavara oma töös kasutama peaks.

Kaks aastat tagasi otsisin ma väljakutset ja samuti nägin võimalust n-ö vanadelt valdkonnakaladelt õppida ning küsida. Minu rõõmuks andsid Eesti ANK liikmed mulle oma toetuse häälte näol ning Järvakandis meeneks saadud klaasist noorsootööjänes vaatab praegugi riiulilt, kuidas seda postitust kirjutan. Nii ma seal juhatuses tegutsesin ja kuidagi ootamatult valiti mind ka esimeheks. See minu plaanidesse ei kuulunud üldse, sest teised tundusid nii targad, kogenenud ja kusagil kaugel ja üleval. Rääkimata siis sellest tohutust esinemishirmust, mis mul iga kord inimeste ees seistes silme eest mustaks võtab. Tugev naine nagu ma olen, olen selle hirmuga pidanud toime tulema. Kaugelt võib vahest tunduda, et esindamise töö on see kõige lihtsam, ent tegelikkuses pidin igal pool ja pidevalt mõtlema, et mis juttu ning kellele räägin, et ei tekitaks usalduskriisi mõne koostööpartneriga või ei annaks asju valesti edasi. Ning tõsiasi on seegi, et juhatuse liikmed vastutavad ka varaliselt, seega tasub ka nende asjadega kursis olla.

Kui Eesti ANK arengukava koostasime, ei uskunud me ise ka, kui kiiresti soovid ja eesmärgid täituvad, kui need kirja panna. Igal juhul on kahe aasta jooksul Eesti ANK arenenud ulmelisel kiirusel – ainult mõned eesmärgid veel ja tulebki olulisi muudatusi arengukavva planeerima hakata, et saaks veelgi paremaks ja veelgi rohkem liikmetele lähemale. Tänaseks olen aru saanud, et parim viis juhtida, on seda teha kaasavalt ühtse meeskonnana. Sellesse sisemiselt võrdsesse meeskonda olen Eesti ANK juhatuses ja tegevmeeskonnas kuulunud.

Inimesed täiendavad teineteist, julgevad vaielda ja üha enam lasevad lenduda meeskonna ideepilvedel. Mõned näod on tuttavamaks saanud ja programmid on edasi arenenud. Kõik tänu sellele, et oleme saanud panustada ning kõigi potentsiaali kasutada.

Olen kindel, et kandideeriksin ka sel korral Eesti ANK juhatusse, sest meeskond ja inimesed on suurepärased selleks, et neilt õppida, nendega koos ehitada ning rõõmustada. Hetkel on aga minul võimalus õppida kodus oma lastelt. Usun, et needki oskused ja kogemused on tulevikus kasuks nii noorsootöös kui minu isiklikus elus. Aega natuke järele mõelda, analüüsida ning atra seada.
Sinule aga, hea Eesti ANK liikme esindaja, kes sa mõtled, kas kandideerida, soovitan läbi mõelda oma ajalised ressursid ning mõista, kas tahe panustada veelgi laiemalt noorsootöösse on tõeline ja ehe.

Kohtumisteni!

Einike Mölder